punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube. Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kohvipuu) 3 2 Kohvipuude liigid 2.1 Araabia kohvipuu (Coffea arabica) Araabia kohvipuu on tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik. Tema peamised kasvualad on Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Ida-Aafrikas ja Indias, kus toodetakse 75% maailma kohvist
Parimate teesortide jaoks võetakse ainult pungad ja kaks ülemist lehte. Vanemad , alumised lehed tulevad kõne alla ainult odavamate teesortide jaoks. Võrse ladvalehekest nimetatakse pekolatv e. pekoleht e. peko. Peko on väga nooruke, alles torujas leheke, milles on kõige suurem toimeainete: katehiinide ja kofeiini sisaldus. Kofeiini eraldati esmakordselt 1819a. kohviubadest ja nii sai ta oma nimetuse hoopis kohvipuult, kuigi tees ja koolapähklis sisaldub teda rohkem. Olga Baranovits Tee Must tee Tugevalt fermenteeritud (kääritatud) tee. Fermenteerimine kujutab endast rullimise käigus väljunud rakumahla oksüdeerumis- ja käärimisprotsessi, mis kutsub esile värvi muutumise ja iseloomuliku aroomi tekke. Tänu fermenteerimisele vabanevad ka teised tee maitse jaoks tähtsad ained, mis osalt lahustuvad ainult väga kuumas vees
KOHV Sõna ,,kohv" teatakse olevat tulnud Etioopiast, Kaffa- nimelisest külast, kus legendi järgi valmis ka esimene tass kohvi. Kohvipuu liike on mõnekümne ringis, mis võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks, kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade koristamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheaegselt nii õisi kui ka marju. Kohvipuu marjad on valged jasmiinilõhnalised. Marjad meenutavad kirsse, kuid veidi väiksemad. Esialgu on marjad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks. Kohvipuu mari on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu.
Coffea arabica’l on ohtrasti teisendeid, millele annab sordinime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam. Tuntumaid araabika teisendeid on moka (kasvatatakse Lähis-Idas). (Kikas, et al., 2012, lk 180-181) Luxus kohv, 100% Arabica. Foto: Teine tähtis kohvipuu on Kongo kohvipuu e Coffea canephora, mille saadus on robusta kohv. Robusta kohvioad on väiksemad kui araabika oad, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Kongo kohvipuult saadav kofeiinirikas (kofeiinisisaldus üle 2%) robusta kohv moodustab u 25% maailma kohvitoodangust. Robusta on tugevama maitsega, sobib paremini tumeda röstiga kohvisegudesse, sageli kasutatakse seda lahustuvas kohvis. (Ibid) Päritolumaakohvid on niisugused kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt (traditsiooniline kohv koosneb eri maade kohviubadest, mis kohvivabrikutes retseptuuri alusel segatakse). Päritolumaakohvide maitset mõjutavad kasvukoha pinnas,
annaabi.ee 
