Meeldivad ajurünnakud ja "kohvi joomised" koosolekutel. 3. Kuidas defineeriti idee? Väga meeldis idee defineerimise läbi aju networki. Tõepoolest idee on erinvate asjade kokkulangevus õigel ajal ja hetkel. Usun, et suurem osa innovationist ja ideedest sünnib läbi juhuse. Nagu kõneleja ütles: ühel on osa mõttes ja teasel teine osa. Kui need kokku panna võib sündida midagi suurt. 4. Millist rollu mängis kohvik innovatsiooni kasvus Victoria ajal? Kohvikul oli mitmeid innovaatilisi asju- näiteks see, et varasemalt joodi päev läbi alkoholi, kuid nüüd hakati jooma teed ja kohvi (mis on kindlasti palju tervislikum), lisaks said kohvikus kokku väga erineva taustaga inimesed, mis tekitas erinevaid arutelusid ja mõtteid. Suures pildid on see totaalne kultuuri muutumine. Õnneks on tänapäeval populaarne "boksist välja mõtlemine", kus piire ei ole ja katsetada saab kõigega.
Kuna viljandis puuduvad söögikohad , kus klienditeenindus oleks hea ning samas ka odavad hinnad, siistki tõstaksin esile Viljandi kohviku. Asukoht Viljandi kohvikul pole just kõige parem, sest asub see ju kuskil kõrvaltänavas ning esmakordselt linna sattujal on raske seda kohta leida. Puuduvad ka igasugused viited, mille järgi oleks võimalik seda kohvikut leida. Bussilt maha tulles valib inimene ikkagi tühja kõhu korral selle lähima söögikoha. Kui oled varem juba Viljandi kohvikus käinud, siis kindlasti külastad sa seda kohta veelgi. Sealne söögikoha sisustus ja hea värvide valik teeb alati tuju rõõmsaks. On mõeldud nii
tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuvilaaiale oli siin rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, hulk suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte. II maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus, siis ehitati kultuurimaja, saun ja staadion. Uues trükikojas trükiti rajoonilehte "Kiir". 1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle
tema käitumisel. Noorem kelner on naistemees ning ei pea lugu vanematest inimestest, ,,Raugad on vastikud" ; ,, ma ei taha teda vaadata" . Pole aru saanud maailma ilust-kuidas nautida vaikust ja üksindust. Näitas välja ülbust kuna keeldus vanamehele jooki juurde kallamast ning pressis peale kohviku sulgemist, kuigi poleks olnud keeruline oodata veel tunnike vanamehe lõpetamiseni. Käitus ebaviisakalt, ütles kurdile vanamehele et too oleks pidanud ennast ära tapma. 3.Mis vahe on kohvikul ja baaril ? Mõlemad neist on meelelahutusasutused. Kohvik on puhas ja hubane-lokaal , muusikat ei taheta, kuna vaikus on muusika kohvikukülastaja kõrvadele. Baarileti ees ei saa väärikalt seista. Kohvik on valguserikas ning hea paik , kus närve puhata ja oma elu üle järele mõelda ning nautida kõigest ja kõigist eemalolekut. 4.Mida kardavad nii vanamees , kui kelner ? Kelner on häiritud , kuna iga õhtu peab ta vastumeelselt uksi sulgema kuna, kellelgi võib veel kohvikut vaja minna
Kauba tellitakse umbes 2-3 korda nädalas, seega peab jälgima kaupade kogused, mis on jäänud, et ei tuleks olukorda, et midagi on jäänud märkamatuks ja ei ole tellitud õigeks ajaks. Ka töökäigus, kui töötaja märkab, et midagi hakkab lõppema, peab ta neid tooteid selleks ettenähtud tahvlile kirja panna – siis järgmisele, kes tellimuse teeb, on lihtsam tellimust vormistada. Kauba tellitakse telefoni teel; kohvikul on 4 tarnijat, kes toob kauba sisse – üks toob kauba, mis on seotud teenindaja tööga – karbid, pulgad, kõrred, salvrätid jms. Kolm ülejäänud toovad sisse kaubad, millest valmistatakse toidud. Joogid toob sisse juhataja, ostab neid ise hulgikauplustest. Kauba vastuvõtt: Kauba võttavad vastu ka töötajad ise; kui kauba tuuakse, siis administraator
Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile hinnapakkumise ning kui jõutakse kokkuleppele, jäävad täpsustada veel pisidetailid, teatud tellimused antakse ka telefoniteel. Hetkel on kohvik toitlustajaks ka Paide Hemodialüüsikabinetis, kus ravitakse inimesi. Toit tuleb kohvikul sinna kohale toimetada esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, kell 10.00. Sellest hoolimata, tuleb iga kord küsida, mis kellaks, mitmele inimesele ja mis päeval järgmine kord tulla tuleb. Kohviku kondiitritsehh valmistab peale igapäevase sortimendi eritellimusena torte, kringleid, kooke ja küpsiseid. Eritellimus tähendab eelkõige kliendi soovi kohaselt pagaritoote erikujulisust, kaunistusena pilti või kirja. Ka igapäevaselt on võimalik kliendil tellida oma tähtpäeva jaoks torte,
Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile hinnapakkumise ning kui jõutakse kokkuleppele, jäävad täpsustada veel pisidetailid. Hetkel on kohvik toitlustajaks ka Paide Hemodialüüsikabinetis, kus ravitakse inimesi. Toit tuleb kohvikul sinna kohale toimetada esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, kell 10.00. Sellest hoolimata, tuleb iga kord küsida, mis kellaks, mitmele inimesele ja mis päeval järgmine kord tulla tuleb. Kohviku kondiitritsehh valmistab peale igapäevase sortimendi eritellimusena torte, kringleid, kooke ja küpsiseid. Eritellimus tähendab eelkõige kliendi soovi kohaselt pagaritoote erikujulisust, kaunistusena pilti või kirja. Ka igapäevaselt on võimalik kliendil tellida oma tähtpäeva jaoks torte,
annaabi.ee 
