grammatikaõpetuses (liit), nimetused (tuletatud), vanalinnastuudio (liit), piltidega (liht), valikuliselt (tuletatud), peamistest (tuletatud), ohupiirkondadest (liit), sõnavaras (liit), täiendusõppes (liit), huvilistele (tuletatud), mõtetes (liht), lennukiga (tuletatud), juuksurisse (tuletatud), sõnadeks (liht), kirjandite (tuletatud) MORFEEMIDE TÜÜBID Morfeemide tüübid: Kliitik on sõnatüve tähendusega seotud väga nõrgalt ning ei muuda sõnavormi leksikaalset tähendust. Kohvermorf on semantiliselt kompleksseid, kuid struktuurililt vormilit jagamatud morfe. Katkendmorf vorm ei ole lineaarne tervik, vaid koosneb elementidest, mis on üksteisest lahus. Jäänukmorf üksused, ei oma kuigi selget leksikaalset ega grammatilist tähendust. Nullmorf on morfeemi puudumine, grammatiline nähtus, mille puhul mingi grammatilise vormi saamiseks ei kasutata morfeemi. Nähtav morf ja peitmorf ..........................................................................................
pidzin- algselt tähendas niisugust inglise keele lihtsustatud varianti, kus sõnad küll ingliskeelsed, aga neid ühendatakse hiina keele kombel muutmatul kujul. Sama nimetust on hiljem hakatud kasutama muudegi samalaadsete loomulikest keeltest sündinud ja struktuurilt lihtsustunud abikeelte kohta. poolvokaal- nende puhul on kõnetraktis tekkiv müra tühine polügeneesiteooria- selle järgi on keeled tekkinud paljudes kohtades eraldi, ükteisest sõltumatult portmanteau- e. kohvermorf- need võetakse sageli appi siis, kui kirjeldatakse flektiivkeelte morfoloogiat. Kohvermorfide puhul tuleb eraldi otsustada, kuidas kirjeldada nende moodustamiseks tarvilikke morfoloogilisi operatsioone. potentsiaalselt vaba morfeem- morfeem, mis võib esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult pragmaatika- keeleteaduse haru, mis uurib keelekasutuse ja olukordade ning kõnelejate vahelisi seoseid predikaat e. öeldis predikatiiv e. öeldistäide e
fonoloogilisel normaalkujul, nimetatakse aglutinatsiooniks. Morfianalüüs on keerukam, kui kaks (või rohkem) tähendusüksust ehk semeemi esinevad üksteisesse sulandunult nii, et nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada - fusioon. Nähtav morf ehk fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morfi. Semantiliselt komplekssete, kuid vormiliselt jagamatute morfide kohta kasutatakse sageli terminit portmanteau-morf ehk kohvermorf. Kohvermorfides esinevaid iseseisva semantilise funktsiooniga variante on kirjeldatud ka morfoloogiliste protsessidena. Nähtavad morfid ei ole seega sisutasandi üksustega alati üksüheses suhtes. Kohvermorfid on lõppudena eriti tavalised sellistes keeltes, millel on palju muutenähtusi fusioonikeeled. Järjestikkusel põhinev morfoloogiline määratlemine ei sobi hästi diskreetsete ehk katkeliste juhtude kirjeldamiseks, sest kõik kokkukuuluvad elemendid (foneemid, tähed) ei
Nende kahe morfipiiri piir on aga hajus. Hajus - järkjärguline Aglutinatiivne sõnavorm – lõppe või muid elemente lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise jms. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul. Fusioon –tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada). Nähtav morf – fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morf Kohvermorf e portmanteau-morf – semantiliselt kompleksne, kuid vormiliselt jagamatu morf Protsessimorf – kohvermorfides esinevad iseseisva semantilise funktsiooniga variandid Radikaal – keele põhitüved koosnevad kolmest konsonandist mille vahele paigutatakse vokaalid et tekiks sõnavorm Jäänukmorf – üldjuhul esinev vaid selles seoses ega saa iseseisvana esineda teistes seostes Nullmorf – ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul. Ka peitmorf!
Reaalsed vormid ehk allomorfid võivad küllalatki palju vahelduda. Kuna sama morfeemi allomorfid võivad olla üksteisest erinevad, võib sellest tekkida probleeme nii vahelduse kirjeldamisel kui ka algvormide määratlemisel. NULLMORF- kui mingi morfeemivariant üldse ei realiseeru. Nullmorf on alati mingi morfeemi variant, mitte iseseisev keeleüksus. NULLMORFEEM- pole olemas....morfoloogiline kategooria, millel mitte kuangi ei ole mingit nähtavat märki. KOHVERMORF- läheb vaja, kui ühte elementi on sulandunud mitu funktsiooni ja neid väljendavaid segmente on võimatu üksteisest eraldada. KATKENDMORF- morf, mille sama grammatilist funktsiooni esindavad osad ei moodusta lineaarset tervikut. JÄÄNUKMORF- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jäänud element. 17. Muutmine, tavalisemad morfoloogilised muutekategooriad noomenitel ja verbidel (arv, definiitsus/indefiniitsus, käändevormid, aeg, aspekt,
annaabi.ee 
