õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´)
Ettevõte: majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb, teatud otstarbeks mõeldud varakogum. Ettevõttesse võivad kuuluda kinnisasjad, õigused, kohustused tooraine soetamiseks, töölepingust tulenevad õigused, kohustused jne. Ettevõte võib kuuluda äriühingule, MTÜle, sihtasutusele, füüsilisele isikule, riigile ja AÕJI-le. Vara: isikule kuuluv rahaliselt hinnatav õiguste ja kohustuste kogum. Vara suhtes saab sõlmida võlaõiguslikke kohustustehinguid, millega kohustatakse näiteks vara käsutama. Kasu: 1. Asja vili- inimese kaasabil või loodusjõul tulenevad asja saadused, samuti ka tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (otsene vili- saadakse asjast vahetult, kaudne vili- saadakse asjast õigussuhte kaudu) 2. Õiguse vili- tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti ka tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. 3
lepingut - nii esialgne leping ostjaga kui ka teine leping ostueesõigust teostanud aktsionäriga. Mõlemad lepingud loetakse sõlmituks samadel tingimustel. Ainsaks erandiks on müügihinna tasumine juhul, kui see oli esimeses lepingus ajatatud, kuna vastavalt VÕS-i § 248 lõikele 1 saab ostueesõiguse teostaja teises lepingus ostuhinna tasumist ajatada üksnes juhul, kui ta annab müüjale tagatise Ülaltoodu puudutab aktsiate võõrandamise kohustustehinguid ehk võlaõiguslikku poolt. Lisaks sellele on küsimus ka käsutustehingutes ehk asjaõiguslikus olukorras. Ostueesõiguse eesmärk on anda aktsionäridele võimalus välistada kolmandate isikute aktsionäriks saamine. Seadus seda võimalust täielikult ei taga, vaid paneb seoses sellega aktsiaseltsile täiendavad kohustused. Nimelt näeb ÄS-i § 229 lõige 2.2 ette võimaluse kanda EVK-sse märge ostueesõiguse olemasolu kohta
kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´)
annaabi.ee 
