17 6. TEHINGUD (tahteavaldus) _____________________________________________________________________________________ Mõiste tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingute liigid tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed; kohustustehingud ja käsutustehingud; varalised tehingud ja isiklikud tehingud. Ühepoolse tehingu tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolse tehingu puhul on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Kohustustehing müügileping; müüja kohustub midagi tegema ja ostaja kohustub midagi tegema. Käsutustehing e. täitmistehing; on suunatud asja üleandmisele või ka kohustuste üleandmisele. Kõik,
Tehingute liigid Subjektiivsete õiguste omandamine.1) algne; 2) tuletatud . Algne omandamine: nt valmistamine, ümbertöötamine, leidmine, peremeheta I Ühepoolsed ja mitmepoolsed. asja hõivamine. Tuletatud omandamine: omandi ülekandmine üld- või üksikõigusjärgluse teel, nõudeõiguse loovutamine. Oluline on II Kohustustehingud ja käsutustehingud spetsiaalsuse põhimõte. III Varalised ja isiklikud tehingud. Subjektiivsete õiguste lõppemine. Tehingu koosseisu moodustab tahteavaldus (tahteavaldused). Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid).
· Üldsisele suunatud vastavalt mõistliku isiku arusaamale · Kui tahteteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riski kannab tahteavalduse saaja. Loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga nagu see väljendub. Mõistliku inimese arusaama järgi tõlgendamine on objektiivne tõlgendamine. Tahing koosneb: · Ühest või mitmest tahteavaldusest · Mõneljuhul teatud faktilisest toimingust (N: vallasasja üleandmine) On kahte liiki tehinguid: · Kohustustehingud kui inimene kohustab asja ära tegema (N: müügileping) · Käsutustehing lepitakse kokku asja üleandmise korras (N:vallasasi antakse füüsiliselt üle) Need kaks asja on erandlikud, selleks et asi saaks üle antud, tuleb kõigepealt võtta kohustus ning siis asi üle anda. Sellist eraldamisprintsiipi täiustab abstraktsiooni printsiib kohustustehing ja käutustehing ei ole omavahel sõltuvad. Ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt kaasa teise tehingu kehtetust.
Kahe- või mitmepoolne tehing on leping. Tehingu mõiste on laiem kui lepingu mõiste (vt VÕS § 8). Leping on tehingu alaliik. Lepingu sõlmimiseks vajalikud ofert ja aktsept ei ole eraldi võetuna tehingud. Nad on samas käsitletavad tahteavaldustena. Eristada tuleb TsÜS §-s 5 nimetatud toiminguid ja tehingu sisuks olevaid toiminguid või toimingute kogumeid (TsÜS § 67 lg 1). · Tehingute liigid I Ühepoolsed ja mitmepoolsed. II Kohustustehingud ja käsutustehingud (abstraktsiooniprintsiip). III Varalised ja isiklikud tehingud. Tehingu koosseisu moodustab tahteavaldus (tahteavaldused). Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid (subjektid, vorm, sisu). · Lepingu mõiste (vt VÕS § 8 lg 1) Leping on tehingu tähtsaim alaliik. Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus (sõlmimis- ja kujundusvabadus). Lepingud võib liigitada tsiviilõiguse õigusharude kaupa.
(TsÜS §67 lg 1) toiming või toimingute kogu milles väljendub tahteavaldus saavutada õiguslik tagajärg. Enamikel juhtudel tehinguks on leping. · Ühepoolsed tehingud (tegevus suunatud mingi tagajärje saavutamiseks nt testament) · Mitmepoolsed tehingud ehk lepingud (kahepoolsed tehingud enamasti) (erandina rohkem nt ühise tegutsemise leping) Tehingute jagamine : Kohustustehingud kausaaltehing - müügileping (kohustab midagi tegema) (õigused ja kohustused) Käsutustehingu abstraktne tehing - kohustus asi üle anda, üleandmise protseduur (asja või õiguse tegelik üleandmine) Abstraktsiooniprintsiip on sätestatud TsÜS§6 lg 4 käsutustehingu kehtivus ei sõltu vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid
annaabi.ee 
