(välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva ehk vara = kapital ehk ressursid = ressursside allikad Majandussündmusti kajastatakse raamatupidamise põhivõrrandist lähtudes: Sündmus on varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus. Majandussündmus on igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit Ettevõttevälised sündmused toimuvad väljaspool ettevõtet, kuid avaldavad mõju selle tegevusele Ettevõttesisesed sündmused toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid. Tehing on väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire
Bilansiskeem AKTIVA(VARA): Käibevara Põhivara PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL): KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised OMAKAPITAL Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum Bilansivõrrand ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK -VÄLJAMINEK MAJANDUSSÜNDMUSTE KAJASTAMINE RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRANDIST LÄHTUDES Sündmus- varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus. Majandussündmus- igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit. Ettevõttevälised sündmused- toimuvad väljaspool ettevõtet, kuid avaldavad mõju selle tegevusele. Majandussündmus- tooraine ja müüdava valmistoodangu hindade muutused. Mittemajandussündmus- keeristorm. Ettevõttesisesed sündmused- toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid.
kululiigipõhised (materjal, ostetud kaubad, ostetud teenused, palgad, kulum jne.) Sellepärast on skeem 2 kasutajatel võimalik vähese vaevaga esitada kululiigipõhist kasumiaruannet. Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete kulude eristamist (Ilisson, 2015, lk 18). Kasumiaruandes selgitatakse ettevõtte varades, kohustistes ja omakapitalis tekkinud muutusi. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 81). Kasumiaruandes on kajastatud ettevõtte tulud ja kulud aruandeperioodil ning see aruanne näitab, kui palju kasumit on ettevõttel võimalik omanikele dividendidena maksta. Kasumiaruanne koosneb tulude ja kulude klassifitseeritud loetelust, mille lõpptulemuseks on puhaskasum ja kasum on müügikäive,
nõuda hinna alandamist, vara üleandmisele sundimine jne. Neid sunnivahendeid, mis on kohaldatavad igasuguste kohustuste täitmise tagamiseks, nimetatakse kohustuse täitmise tagamise üldisteks vahenditeks. Lisaks üldistele on seadusandluses ette nähtud ka mitmeid tagamise spetsiaalseid vahendeid. Need spetsiaalsed tagamise vahendid on kohaldatavad mitte kõigi kohustuste täitmise tagamiseks vaid ainult nendes kohustistes, mille puhul on selliste tagamise vahendite kohaldamine kas seaduses või lepingus ette nähtud. Sellisteks spetsiaalseteks täitmise vahenditeks on: 1. käendus; 2. garantii; 3. käsiraha; 4. leppetrahv. Käendus Käenduslepingu järgi kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama kolmanda isiku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käenduslepingust omandab võlausaldaja
nõuda hinna alandamist, vara üleandmisele sundimine jne. Neid sunnivahendeid, mis on kohaldatavad igasuguste kohustuste täitmise tagamiseks, nimetatakse kohustuse täitmise tagamise üldisteks vahenditeks. Lisaks üldistele on seadusandluses ette nähtud ka mitmeid tagamise spetsiaalseid vahendeid. Need spetsiaalsed tagamise vahendid on kohaldatavad mitte kõigi kohustuste täitmise tagamiseks vaid ainult nendes kohustistes, mille puhul on selliste tagamise vahendite kohaldamine kas seaduses või lepingus ette nähtud. Sellisteks spetsiaalseteks täitmise vahenditeks on: 1. käendus; 2. garantii; 3. käsiraha; 4. leppetrahv. Käendus Käenduslepingu järgi kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama kolmanda isiku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käenduslepingust omandab võlausaldaja