Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus! Paljudes ajaloolistes raamatutes on eestlasi kirjeldatud kui kohusetundlikke, töökaid, usinaid ja arukaid inimesi. Võin oma vanavanemate näol kinnitada, et elu paar põlvkonda tagasi ei olnud teps mitte lihtne ega armuline. Iga päev üks ja sama: majapidamis- ja põllutööd, päev algas ja lõppes tööga. Kindlasti oli see raskus nende õlul neile vastukarva. Kuid miks nad töötasid nii palju, et oleksid peaaegu hinge heitnud? Kas nad tõesti uskusid, et kui teevad tööd ja näevad vaeva, jõuavad nad kord ka õnneranda?
aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees".Sellega sai temast järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja.Koos tütre Lydia Koidulaga asutati ka laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis pani aluse eestlase kui laulurahva traditsioonile.Nimelt toimus ,,Vanemuise" seltsi eestvedamisel 1869. a esimene üldlaulupidu, mis tõi Eesti kindlasti maailma silmis nähtavamale kohale. Hea on tõdeda ,et selline traditsioon jätkub tänapäevalgi ning toob kokku väga kohusetundlikke isamaalisi kodanikke. Laulupeod on nagu meeldetuletus kui raske oli eelnenud võitlus ning veel magusam praegune iseseisvus. Eesti Aleksandrikooli rajamine Jaan Adamsoni poolt 1862. a pani kindla aluse eesti hariduse edendamisele.Kuid koolid ei saanud ilma korraliku eesti keeleta ning 19.sajandil toimuski selle arendamine. Sajandi algul jätkus n-ö vana ja uue kirjaviisi pooldajate vaatekohtade võitlus.Nii loodigi 1803.a Tartu Ülikooli juurde eesti keele lektoraat. See oli
" ,,Alkoholi tarbimine on tihedalt seotud ühiskonna tavadega. Eestlased pruugivad põrguvett kõikvõimalikel tähtpäevadel, bankettidel, firmasisestel üritustel, ka õhtusöögi kõrvale. Isegi lähedase isiku manalasse varisemisel ei kohku omaksed peielaua ääres viinapudeli korki pealt keeramast." ,,Kuigi alkoholi müük on eri riikides erinev, peaksime siiski endilt küsima, kui raske on Eestis alaealistel akoholi osta. Ei ütleks, et üldse on. Loomulikult on sadu kohusetundlikke poemüüjaid, ent kui palju on neid, kes nõustuvad aeg-ajalt silma kinni pigistama?" ,,In vino veritas (veinis peitub tõde)- need sõnad, lausutud kuulsa roomlase Gaius Plinius Secunduse poolt, ei tähenda üldse mitte seda, et tõe leidmiseks peab abi otsima alkoholist, vaid hoopis seda, et alkohol toob välja inimese tõelise olemuse. Esialgu ehk rõõmsameelse, hiljem kurjuse, nukruse, abituse, lootusetuse.." ,,Inimese tehtud seadused kipuvad headust lämmatama. Pimedusest mustrikudujad
o Voorus põhineb kooskõlal, et kõik teod on vastavuses ja sobivuses. Kui hing alistub kurbusele või igatsusele, siis ei ole ta enam vooruslik. Tark ei karda ega ole kurb surma pärast. Kui see juhtub, siis ei ole ta vooruslik ja tark. Keha ja vaim peaks olema suunatud ühele eesmärgile ja suunale. Surma ootamine on mõttetu, kuna see tuleb niikuinii ja on paratamatu. Ka lähedased surevad ükskord niikuinii. o Hüvedeks peetakse kohusetundlikke lapsi, kodumaa julgeolekut ja häid vanemaid; nende ohtusattumist ei saa meelerahuga pealt vaadata. o Lähedaste surma taludes on targa hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Vooruse üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel, alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm, rahutus, loidus mistahes tegevuses tähendab autust. Auline on endas kindel, ta on kohkumatu ja võitlusvalmis.
Teksti analüüsil ühendatakse lineaarselt sõnade või sõnaühendite tähendused, sageli ei piisa teadmisi. Iseloomulik on orienteeritus üksikutele sõnadele, mitte tervikule. Nimetatud tasand iseloomustab suurt osa erikoolide õpilasi. 4. Tuntakse suhteliselt hästi sõnu, tehakse stereotüüpseid järeldusi, hinnangud on ära õpitud. Teksti mõte jääb harilikult leidmata. Aktiivsus ja püüdlikkus võib õpetaja ära petta. Kirjeldatud kohusetundlikke õpilasi leidub nii tavakoolis kui ka erikoolides. 5. Sisu mõistetakse pealiskaudselt, kuid reeglina leitakse teksti mõte. Mõnikord jääb vajaka teadmistest, kuid tehtud järeldused on loogilised. Selline õpilasrühm on küllaltki väike. Tegemist on lastega, kelle haridustase ei vasta nende võimetele. 9. Kõne ja psüühilised protsessid N. Žinkini järgi kujutab intellekt endast süsteemi, mis sisaldab kujutlusi ja mõisteid