Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele
teostavast täidesaatvast riigivõimu asutusest. 39.Kohus kui õigust mõistev riigiasutus. Kohtusüsteem. PS §146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §4 kohaselt on kohus üks neljast lahusvõimust. Vaieldakse selle üle, kas sõltumatu on kohus või kohtunik, kas kohus on sõltumatu funktsionaalselt või institutsionaalselt. Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline: maa-, linna- ja halduskohtud esimese astme kohtutena, ringkonnakohtud apellatsioonikohtutena ning riigikohus kassatsiooni ja põhiseadusliku järelvalve kohtuna.Kohtute struktuuri määrab seadus. Kohtute tööpiirkonnad ja kohtunike arvu määrab justiitsminister. Alates kuulumisest Euroopa Liitu on Eesti kohtute poolt langetatud otsustele siduvad Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid. 40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus. PS §147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena
· kõrgeim – Liidu Ülemkohus – kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes. Viieliikmelised senatid tsiviil-, kriminaal- ja mõnede distsiplinaarküsimuste arutamiseks. 9-liikmeline tsiviilsenat tuleb kokku, kui tekib vastuolu tsiviil – või kriminaalsenatite vahel. Erikohtud – neli üldkohtute süsteemist sõltumatud eraldi kõrgeimate kohtutega erikohtute hierarhiat: · haldus- vaatavad esimese astme kohtutena läbi ametiisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Kolm professionaalset kohtunikku + kaks kaasistujat. Olemas ka kõrgem halduskohus, samuti Liidu Halduskohus (asub Berliinis). · maksu- maksuametnike otsuste peale esitatud kaebused. Kolm professionaalset kohtunikku + kaks kaasistujat. · sotsiaalkindlustuse- sotsiaalkindlustuse ametnike otsuste (pensionid, abirahad …) peale esitatud kaebused
· kõrgeim Liidu Ülemkohus kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes. Viieliikmelised senatid tsiviil-, kriminaal- ja mõnede distsiplinaarküsimuste arutamiseks. 9-liikmeline tsiviilsenat tuleb kokku, kui tekib vastuolu tsiviil või kriminaalsenatite vahel. Erikohtud neli üldkohtute süsteemist sõltumatud eraldi kõrgeimate kohtutega erikohtute hierarhiat: · haldus- vaatavad esimese astme kohtutena läbi ametiisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Kolm professionaalset kohtunikku + kaks kaasistujat. Olemas ka kõrgem halduskohus, samuti Liidu Halduskohus (asub Berliinis). · maksu- maksuametnike otsuste peale esitatud kaebused. Kolm professionaalset kohtunikku + kaks kaasistujat. · sotsiaalkindlustuse- sotsiaalkindlustuse ametnike otsuste (pensionid, abirahad ...) peale esitatud kaebused
annaabi.ee 
