Kaasus nr.2 Olavi K.-l on õigus nõuda viivist töötasu mittetasumise eest õigel ajal. Viivist saab Olavi K. nõuda VÕS § 113 järgi. Kaasus nr.7 Tiina O-l tekkis tööõigussuhe VLS § 28 kohaselt 5.augustil. Kui äriühingu tegevdirektoriga on sõlmitud tööleping Tõnu P-ga siis on äriühing kohtustatud pärast tervenemist antud isiku tööle võtma, seda sätestab TLS § 88 lg 2, kus on märgitud, et kui töötaja ei ole toime tulnud tööülesannete täitmisega tervislikuseisundi tõttu, siis on õigus tööandjal leping üles öelda, kuigi Tõnu P. oli töölt eemal 10 kalendripäeva ning seadus sätestab, et lepingu lõpetamiseks peab see aeg olema vähemalt 4 kuud. Tõnu P-l tekkis äriühinguga töösuhe 20. augustil. Kaasus nr.10
See vaba liikumise režiim läks ka edasi. Varsti kujunes välja, et tsiviilisikud ei viitsinud enam luba küsida, sest nad teadsid, et nad saavad. Liiguti vabalt, palju tahtsid ja takistusi Inglismaa võimude poolt neile ei tehtud. Sõjaväelased endiselt küsisid luba ja eranditult seda luba ka neile anti. 1954.a India valitsus ütles, et vabal liikumisel on lõpp. Asi jõudis rahvusvahelise kohtu ette. Kahe riigi vahel oli tekkinud rahvusvaheline tava, seega India oli kohtustatud kinni pidama ja järgima. Neid ei takistatud kuna nad tundsid, et neil on kohustus neid lubada. Vabat liikumist peeti nende õiguseks III LOENG Kui riigid uue tavaga nõus pole, siis tuleb järjekindalt oma riigi praksises selle vastu protestida. Enamasti see ka vabastab neid sellest tavast ehk nad ei pea seda järgima. Teised riigid teiste riikide siseajadesse ei tohi sekkuda!! ÜRO ei lubanud Lõuna-Aafrika vabariigil ÜRO peaassamblees osaleda
Väljend ,,Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga"- RK liiget ei saa tagasi kutsuda enne tähtaega. RK liige on avalduste tegemises vaba (ei pea sõltuma parteist) Riigikogu erakorralised valimised- kuulutab välja president Riigikogu ei ole töövõimeline. 1) Kui RK ei suuda ettenähtud korras ametisse kinnitada peaministrit President kohtustatud välja 2) Kui 1.märtsi seisuga ei ole RK vastu võtnud eelarvet kuulutama eelarvelised 3) Kui rahvahääletuses kukub läbi RK ettepanek. S.t rahva usaldus on kadunud- president peab välja kuulutama valimised valmised. 4) Kui RK avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele. President võib välja kuulutada valimised, kuid ei pea. Täidesaatev võim
See vaba liikumise reziim läks ka edasi. Varsti kujunes välja, et tsiviilisikud ei viitsinud enam luba küsida, sest nad teadsid, et nad saavad. Liiguti vabalt, palju tahtsid ja takistusi Inglismaa võimude poolt neile ei tehtud. Sõjaväelased endiselt küsisid luba ja eranditult seda luba ka neile anti. 1954.a India valitsus ütles, et vabal liikumisel on lõpp. Asi jõudis rahvusvahelise kohtu ette. Kahe riigi vahel oli tekkinud rahvusvaheline tava, seega India oli kohtustatud kinni pidama ja järgima. Neid ei takistatud kuna nad tundsid, et neil on kohustus neid lubada. Vabat liikumist peeti nende õiguseks III LOENG Kui riigid uue tavaga nõus pole, siis tuleb järjekindalt oma riigi praksises selle vastu protestida. Enamasti see ka vabastab neid sellest tavast ehk nad ei pea seda järgima. Teised riigid teiste riikide siseajadesse ei tohi sekkuda!! ÜRO ei lubanud Lõuna-Aafrika vabariigil ÜRO peaassamblees osaleda
subj tsiviilõiguse sisuks): 1) Õigus ise teatud viisil käituda 2) Nõudeõigus (õigus nõuda teistelt vastavat käitumist) 3) Õigus riigi kaitsele (see muudabki esimesed õigustused juriidiliseks!) Enamikel juhtudel on tsiviilõigusshtele iseloomulik see, et riigi sunnijõu poole saab pöörduda. Subjektiivseid õigusi võime 2 suurde gruppi liigitada: 1) Absoluutsed õigused õigused igaühe vastu. Kehtivad kõigi suhtes (kohtustatud isikute ring on määratlemata) a. Isiksuse õigused e isiku austamise õigused. Selle puhul on tsiviilõigusel kaitsev roll. (ka elu, tervis, kehaline puutumatus) (sellega tegeleb põhiliselt kaitseõigus) b. Asjaõigused b.i. Omandiõigused see on kõige ulatuslikum õigus asjale (vallata, kasutada ja käsutada oma asja) b.ii
siis subj tsiviilõiguse sisuks): 1) Õigus ise teatud viisil käituda 2) Nõudeõigus (õigus nõuda teistelt vastavat käitumist) 3) Õigus riigi kaitsele (see muudabki esimesed õigustused juriidiliseks!) Enamikel juhtudel on tsiviilõigusshtele iseloomulik see, et riigi sunnijõu poole saab pöörduda. Subjektiivseid õigusi võime 2 suurde gruppi liigitada: 1) Absoluutsed õigused – õigused igaühe vastu. Kehtivad kõigi suhtes (kohtustatud isikute ring on määratlemata) a. Isiksuse õigused e isiku austamise õigused. Selle puhul on tsiviilõigusel kaitsev roll. (ka elu, tervis, kehaline puutumatus) (sellega tegeleb põhiliselt kaitseõigus) b. Asjaõigused i. Omandiõigused – see on kõige ulatuslikum õigus asjale (vallata, kasutada ja käsutada oma asja) ii
annaabi.ee 
