*Seiklused ümbritsevate olude määravat rolli ; *Rikkus ja vaesus * kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära. KIRJANIKUD : * Walter Scott „Ivanhohe“ Loomingu ainet ammutatakse sageli * Victor Hugo „Hüljatud“ arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, * Edgar Allan Poe „Keeris“ teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. * Alexandre Dumas „Kolm Musketäri“ Realismile kui kirjanussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad EESTI KIRJANIKUD : suured igavesed väärtused ja idealistlikud *Lydia Koidula ,,Sada vakka tangusoola” unistused. *Eduard Bornhöhe ,,Tasuja”
juttuega" ümbritsevate olude määravat rolli ; * Victor Hugo ,,Hüljatud" * kasutatakse tavalist keelt, vältides * Aleksandr Puskin ,,Dubrovski" ülespuhutust või liigset kunstipära. * Edgar Allan Poe ,,Keeris" * Alexandre Dumas ,,Kolm Musketäri" Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, EESTI KIRJANIKUD : teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Koidula, Veske ja Reinvald Realismile kui kirjanussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. KIRJANIKUD :
Tunnused omavahelisi suhteid õpitakse tundma kogemuste kaudu ü hiskondlike olude kriitiline käsitlemine autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat kangelasteks on harilikud inimesed nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära Tunnused Loomingu ainet ammutatakse arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes see läbi inimeste elu parandada. Tunnused Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli,
suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2. MILLISEID ZANRE EELISTAS REALISM? Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; sajandi lõpu poole realistlik luule ja draama. 3. MIKS KUJUNES ROMAAN REALISMI PÕHIZANRIKS? Igas romaanis sisaldub
Samanismi nimetatakse läänes ekstaasiatehnika kogumikuks ning primitiivseks ja algupäraseks usundiks, samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaoks. -päritolu: samanismi levikut on seostatud rahvaste Euraasias rändega. Tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel (handed,mausid,udmurdid). Samanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvaad juba 18.saj Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest (nn lapi nõidade kohtu protsessid), protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused, kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalidena ning kirjeldused ise olid äärmiselt negatiivsed.samanism elab ka tänapäeval. -samaan: on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale päritav status. Elab muu rahva hulgas tavalist elu ja muutub samaaniks teatud situatsioonides, võib olla nii mees kui ka naine. On võimeline sattuma transiseisundisse,paljudes kohtades
Keskaegne linnakirjandus François Villon 2. Villon pani toime mitmeid kuritegusid, mistõttu võime temast kohtuprotokollidest palju lugeda. Ta oli pidevalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse ning 1455. aastal haavas surmavalt üht preestrit. 1456. aastal varastas Villon 500 kuldeküüd ning põgenes Pariisist provintsi. Seejärel kirjutas ta „Väikese testamendi“, milles ta jättis mulje, et on lahkunud armuvalu tõttu. Villon osales d’Orleansi Charlesi poolt korraldatud luulevõistlusel ja võitis esikoha. Pärast järjekordset vangistust pani mees kirja „Suure testamendi“. Ta mõisteti
Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Francois Villon (15 saj pKr) Keskaja suurim poeet. Kõik mis tema elu kohta on teada pärineb tema luuletustest ja kohtuprotokollidest. Temast jäi maha kaks lüületsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament", neis kohtuvad elu ja surm, ilu ja õnnetus, rõõm ja mure, naer ja nutt. Tema luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Villon seisis ka luules väljaspool seadust ja kaanoneid, segas mängurina stiile ja keeli, kasutas vargazargooni. Kirjutas paroodiat. Renessansikirjandus: renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut
· Tunnused · Tõepärane pilt tegelikkusest läbi inimese silmade · Täpne ja elutruu miljöö · Sündmustiku rahulik kulg, esitatud vaid nähtavad faktid · Ühiskonnakriitilisus · Elulaadi ja kommete analüüs · Objektiivsus kolmandas isikus · Kangelasteks harilikud inimesed talupojad, töölised. Rõhutatakse ümbritseva mõju · Tavaline keelekasutus lihtne lugeda · Individuaalne ja tüüpiline · Aines arhiivist, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest · Omane on kord ja argipäevasus · 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk
Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne usutav elutruu miljöö, sündmustiku asjalik rahulik kulg, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus, kangelasteks on harilikud inimesed, kasutatakse tavalist keelt, välditakse ülespuhutust või liigset kunstipära, oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest kohtuprotokollidest teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I. 1830 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19
annaabi.ee 
