Põgenemisplaanide luhtumise järel keskendub kroonik Jakob iseendale, päevaraamatu sissekanded on valdavalt kirjutaja isiklikku elu ning olmet puudutavad, milledele järgneb aga teose püant. Ühel 1836. aasta kevadpäeval kostuvad lasud, Timotheus von Bock leitakse surnuna lukustatud toast. Jakob ei usu enesetapu versiooni ning otsib võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on ei sooritanud enesetappu vaid ta mõrvati. Kohtuprotokolli kirjutatakse siiski põhjuseks surm õnnetusjuhtumi läbi. Jakob teeb päevikusse viimase sissekande alles 23 aastat hiljem, kus ta arutab selle üle, kas Timotheuse lugu jääb unustusse või mitte. Ta jätab oma päeviku Jürile, kes oli Bockide poeg. Sõnum Jaan Krossi ,,Keisri hullule" võib läheneda erinevalt. See on nii ajalooline romaan kui ka päevik, milles Jakob ei suuda oma mõtetes selgusele tulla, ning samas ka kui armastusromaan, teoses on kaks armastuslugu.
Jakob oma personaaliale, päevaraamatu sissekanded on valdavalt kirjutaja isiklikku elu ning olmet puudutavad, milledele järgneb aga teose viimane järsk kurv. Ühel 1836. aasta kevadpäeval kostuvad lasud, Timotheus von Bock leitakse surnuna lukustatud toast. Jakob ei usu enesetapuvõimalikkusse ning otsib algaja detektiivi entusiasmiga võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on tapetud. Jäljed ja neist tuletatav järelduskäik mõrvaversioonist on illusoorset laadi ning kohtuprotokolli kirjutatakse põhjusena surm õnnetusjuhtumi läbi. Päeviku viimane sissekanne on kirjutatud 23 aastat hiljem, Jakob muretseb, kas lugu Timotheus von Bockist saab kunagi avalikuks või ununeb keerulise elusaatusega iseäralik aadlik minevikuhämusse. Ta jätab päeviku ja seega ka otsustamise Bockide pojale, Jürile. S(sõnum): Minu silmade läbi võib Jaan Krossi ,,Keisri hullule" läheneda mitte ainult kui ajaloolisele
Ta andis 5 tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul piduliku lubaduse. Esialgselt suuliselt. Siis hakati tahvlile kirja panema. -7tunnistajat. Testamenti võis teha nii suuliselt kui kirjalikult, tingimusel, et see toimus 7 tunnistaja juuresolekul. Ülalkirjeldatud era ehk koduste testamentide kõrval kujunesid ka avalikud testamendid , mis tehti riigivõimu organiite kaasabil: 1. Testamentlik suuline avaldus, mis tehti kohtu ees ja kanti kohtuprotokolli 2. Kirjalik testament, mis anti imperaatori juurde hoiule Hiljem: 3. Holograafiliine testament- kogu testamendi tekst on kirjutatud pärandaja enda poolt. Pole vajalik testaatori allkiri. 4. Allograafiline testament-teiste poolt kirjutatud testament, mis peab olema ilmtingimata alla kirjutatud pärandijätja poolt 5. Katku ajal tehtud testament- tegevuse ühtsust ei nõutud-7 tunnistajat võisid erineval ajal alla kirjutada 6
Siis esitab hageja oma nõudlused ja kostja kannab ette sisulised vastuväited.Se momen tongi ekstarordinaarses protsessis hagi tunnistamine. Nüüd advokaadid esitavad argumentatsioone. Seejärel asutakse tõendite läbivaatamisele. Kohtu menetlus lõppes otsuse tegemisega. Seda iseloomustab võitlusprintsiip:kohus võtab hageja palvel asja arutlemisele, kohus ei hangi ise tõendeid; kohus ei mõista rohkem välja, kui hagiavalduses nõutud. Arenes kirjalikus: kõik kantakse kohtuprotokolli.Asja arutamine toimus kinnises ruumis. Otsust täidavad administratiivorganid , mitte enam hageja. Otsuse täitmine: vangistus, arest varandusele-müüakse osade kaupa niipalju kui vaja. Edasikaebamine on võimalik va imperaatori enda otsuste peale. Edasikaebamine- appellatsioon III LOENG Isikud 4.peatükk Kirjlaik töö-mõiste-kirjuta lahti, mida see rooma õiguses tähendab. Kuidas see mõiste on eesti vabariigi kehtivas seaduses...kuidas see on tänapäeva õiguses. MÕSITED: 1
annaabi.ee 
