kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsiooni¬menetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest
), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. Kirikuisad (kuni 8. saj) • Tertullianus 160-240 (kolmainsus, nagu see Nikaias dogmaks sai) • Augustinus 354-430 (“Jumalariigist”, “Pihtimused” – ideed pärispatust, õiglasest sõjast, ettemääratusest) • Pseudo Dionysius Areopagita (u
süüdi. Leipzigi protsessides mõistetigi nende isikute üle kohut. Tegelikkuses puudus Saksamaal tahe neid isikuid süüdi mõista. Protsessid olid sisuliselt farsid. Üks järeldus Leipzigi protsessidest oli see, et nii neid asju ajada ei saa. Sõjakurjategijate üle kohtumõistmist ei saa jätta nende riikide enda kätte, kuna kohtupidamine ei ole eriti erapooletu. Nürnbergi kohtu kohtunikeks olid juba võitjariikide esindajad. Probleem oli selles, et kohtupidamisse ei haaratud neutraalseid esindajaid ning kohtumõistmine oli jällegi erapoolik. Londoni statuudis on kirjas kuriteokoosseisud, mida Nürnbergi kohus hakkas ette võtma 1. vallutussõja alustamine e agressioon 2. sõjakuriteod 3. inimsusevastased kuriteod a. genotsiid Sõjakuriteod olid kõige vähem problemaatilisemad. Sõjakuritegudest võime rääkida alates Haagi konventsioonidest. 1928. Briant-Kelloggi pakt reguleeris enne agressiooni alustamist.
kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba "valmisolevast" Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood 1517 kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest
annaabi.ee 
