2) Saksamaa saatuse küsimust. Saksa riik otsustati jagada neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL).Võim okupatsioonitsoonides kuulus liitlasriikide ülemkomissaridele. Majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Berliin jagati 4 sektoriks. 3) Ida-Euroopa sakslased otsustati ümber asustada uuele kärbitud Saksamaale. Kokku saabus Saksamaale 14,3 milj. inimest. 4) Kohtupidamiseks sõjaroimarite üle moodustati USA, NSVL ja Prantsusmaa Rahvusvaheline Sõjatribunal. 1945 nov. - 1946.okt. toimusid kohtuprotsessid Nürnbergis . 12 kõrget võimukandjat mõisteti surma, osa said erineva pikkusega vanglakaristuse. 5) Saksamaast otsustati eraldada ida pool Oderi-Neisse jõe joont asetsevad alad. Neist suurem osa läks Poolale, Königsberg (praegu Kaliningrad) ja Ida-Preisimaa põhjaosa anti Nõukogude Liidule. Võrreldes 1937
Kui keegi oli teisele midagi laenanud ja seda enam tagasi ei saanud, pidi ta minema koos tunnistajatega ta maiia ja ettekirjutatud vormelit kasutades asja tagasi nõudma. Rahvakoosolekud oli ka kohtupidamised.Kohtupidamistel toimis tervendav vägi ja see oli kooskõlas muude pühade toimingute, ohverdamiste ja kultustega. Iga kohtie olnud pühitsevate tegude jaosk sobiv.Germaanlastele olid esivanemate hauad perekonna kultuse ja kohtupaik.Koht tunti ära loodulike märkide järgi. Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringiga – kohturing. Ka aeg pidi püha olema. Kolm korda aastas kindlal ajal koguneti.Asja arutati päevavalgel, päikesetõusust loojanguni. Noor ja täiskuu olid kohtupidamiseks soodsad, kuid vanakuu ei sobinud üldse
tuua. Kui keegi oli teisele midagi laenanud ja seda enam tagasi ei saanud, pidi ta minema koos tunnistajatega ta maiia ja ettekirjutatud vormelit kasutades asja tagasi nõudma. Rahvakoosolekud oli ka kohtupidamised.Kohtupidamistel toimis tervendav vägi ja see oli kooskõlas muude pühade toimingute, ohverdamiste ja kultustega. Iga kohtie olnud pühitsevate tegude jaosk sobiv.Germaanlastele olid esivanemate hauad perekonna kultuse ja kohtupaik.Koht tunti ära loodulike märkide järgi. Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringiga – kohturing. Ka aeg pidi püha olema. Kolm korda aastas kindlal ajal koguneti.Asja arutati päevavalgel, päikesetõusust loojanguni. Noor ja täiskuu olid kohtupidamiseks soodsad, kuid vanakuu ei sobinud üldse
Platsi idapoolse külje keskel kõrgus raskevõitu segastiilis ehitus, mis koosnes kolmest kõrvuolevast elumajast. Tal oli kolm nime, mis selgitasid ta ajalugu, otstarvet ja ehituslaadi: Dofääni maja, sest siin oli elanud Charles V dofäänina; Kaubandushoone, sest seda tarvitati raekojana; Sammasmaja (domus ad piloria), sest rida jämedaid sambaid hoidis ülal ta kolme korrust. Linn leidis sealt kõike, mida Pariisi-taoline linn vajas: kabeli jumalateenistuseks, kohtusaali kohtupidamiseks ja vajaduse korral «rehnuti» pidamiseks kunin-gameestega, 3 1 katuse all arsenali, täis tulirelvi. Pariisi kodanikud teavad ju väga hästi, et mitte iga kord ei piisa palvetamisest ja kohtust linna õiguste kaitsmiseks, ja nii on neil raekoja pööningul varuks ka mõni vana roostetanud arkebuus. Platsil oli juba tookord sünge ilme, mis talle tänapäevani alles on jäänud vastikute mälestuste tõttu, mida ta äratab, ja Dominique Boccadori sünge raekoja tõttu, mis on
annaabi.ee 
