määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka linnad. Linnades vähenes elanikkond, kaubandus ja käsitöö kängusid, alevikud hävisid. 9. Rootsi kuningate poliitika üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kuninga kõrgeim esindaja oli Tallinnas resideeriv asehaldur ehk kuberner. Alates 1586. aastast hakkas valitsus maid endistele omanikele või pärijatele tagasi andma. Järsult suurenes uute läänistuste arv. Suurenes aadli omavalitsuse tähtsus. Kujunesvälja Eestimaa rüütelkond. Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli maapäev. Maapäev kaitses aadli huve valitsuse ees. Maapäeva kutsus kokku kuberner, seda juhatas rüütelkonna pealik. Aadli omavalitsuse alaline
ja varustusega. Reeglina kehvemalt varustatud ja saadeti esimesena lahingusse. Ajajooksul maa väärtus kasvas ja see hakkas koonduam vürstide kätte, viimased asustasid seda vangidega muutes nad oma haloppideks. Pikapeale kujunesid domeenid e pärusvaldused ja hakkasid moodustuma pärusmõisad. Suurvürst andsid tasuks teenistuse eest maad vürstidele või vanematele druzinnikud õigusega seal maksu koguda, need andsid samasuguse õiguse oma druzinnikutele jne. Koos kohtupidamis õiguse alla deleegeerimisega koos maaga muutuisd mingi ala elanikud kohalikust valitsejast täielikku sõltuvusse. Pärusmaõisad meenutasid reeglina kindlustatud elamuid. Maa-asulates olid esialgu poolenisti maa sisse kaevatud elamud, ajajooksul asulad muutusid ja koondusid ühte rivvi kas tee või jõe äärde. Samuti ei kevatud enam maasse. Ehitusmaterjalina kasutati mändi, kuuske vahel ka tamme. Linnad kujunesid tavaliselt vanadest hõimukeskustest kus paiknesid paganlikud pühamud
üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrenti ja selle kasutati sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Rootsi kuningate agraarpoliitika pärast Liivi sõda oli üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kroonumõisad ületasid esialgu aadli maavalduse(kuna Rootsi riigi kätte läksid kõik endised ordu-, piiskopi-, kloostimaad). Nende valitsemiseks kehtestati Eestimaal Rootsi haldussüsteem. Kuninga kõrgeim esindaja oli Tallinnas resideeriv asehaldur ehk kuberner. Alates 1586. aastast hakkas valitsus maid endistele omanikele või pärijatele tagasi andma. Järsult suurenes uute läänistuste arv. Suurenes aadli omavalitsuse tähtsus. Kujunes välja Eestimaa rüütelkond
Talupoegade võitlus iseseisvuse ees seisis gustav vasa. Kes 1523a kuulutatti rootsi kuninkaks. Riik iseseisvus jällegist. Sammal ajal hakkasid levima lutteri ideed. Reformatsiooni põhjuseks oli vaimulike allakäik ja kiriku rikastumine. 1527a västeras võeti vastu riikliku reformatsiooni otsused. Kloostrite maad läksid riigile, kuid jäid avatuks. Piiskopide lossid läksid kuningale. Osa kiriku sissetulekuid läks riigile. Rooma paavstile keelduti makse maksmast. Vähendatti vaimulikke kohtupidamis õigusi. 1536 toimus kiriklik usu puhastus. Ja võeti vastu luterlik kiriku korraldus. Reformatsiooni tulemused 1. kuningavõimu tugevnemine 2. tööd väärtustav protestantlik elulaad. 3. aluskoolihariduse levikule. 1593a võeti vastu hausburgi usu tunnistus. Usuvabadus mis tähendas reformatsiooni lõpliku võitu. Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu et vabaneda maksudest. 1536 võeti vastu uus kiriku korraldus, millega kuningas sai kiriku peaks ja need mad läksid riigile
annaabi.ee 
