Gustav III: viis läbi riigipöörde; osades küsimustes jäi otsustusõigus Riigipäevale; anti tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele; kehtestati täielik usuvabadus; kaotati trükivabadus; kindlustati seisuslikku korda; alustati uut sõda Venemaaga, mis oli ebaedukas > kuninga vastu astuti välja > opositsioon suruti maha; Riiginõukogu andis Gustav III-le võimutäiuse, lakates ise olemast; kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. 6. USA Iseseisvussõda: 1775-1783. Põhjused: 1) vabadusetahe Inglismaa surus piiranguid peale 2) sõda algas juhusliku relvastatud kokkupõrkega, enam polnud võimalik saavutada rahumeelset kokkupõrget Tulemused: Versailles' rahu 1783, millega Suurbritannia tunnistas endised asumaad vabaks, iseseisvaks ja suveräänseks riigiks, mille territoorium ulatub Mississippi jõest Kanadani
tema õde Ulrika Eleonora ja andis välja absolutismi piiravat akti. 1720. aastal kuningaks sai tema abikaasa Frederik I. Põhjasõda lõpes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahelise Nystadi (Uusikaupunki) rahuga. 7. Rootsi aeg Eestis Eesti talupoegade olukorda taheti muuta samasuguseks nagu Rootsis ehk kaotada talupoegade pärisorjus, kuid balti-saksa aadel oli vastu. Loodi Liivimaa ja Eestimaa kubermange ning Liivimaal õnnestus paremini reforme läbi viia. Tartusse asutati kohtuorganina õuekohus. Gustav II Adolf ja Kristiina ajal läksid paljud kroonumõisad eravaldusesse ja riik kaotas olulist tuluallikat. Hakkati suuredama makse, mistõttu kaotajaks oli talupoeg. 1645. aastal sai Rootsi Saaremaat. Seal kujunes oma kohalik võimuorgan – Maapäev. Kohalik aadel sai seal suure võimu. Karl XI ajal viidi läbi reduktsioon. Riik omandas 5/6 maast Liivimaal, üle poole Eestimaal ja 2/3 Saaremaal. Riigimõisad anti rendile ja
aastal läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismile siiski ei toimunud. Paljudes küsimustes sai siiski ostustavaks Riigipäeva otsus. Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele ja kehtestati usuvabadus, kui trükivabadus piirati. 1788. aastal alustas Gustav III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita eelmises sõjas (1741-1743) kaotatud alad Soomes. Kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. Järgnevatel aastatel moodustasid Gustav III ja Katariina II liidu Prantsuse revolutsiooni suhtes, kuid Gustav II tulistati ja ta suri 1729. aastal. 14. UUS ÜHISKOND JA UUS RIIK: AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE. Esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jamestowniks.
oma koosseisu täiendava magistraati käes, mis täitis nii halduslikke, politsei- kui kohtufunktsioone, ning koosnes reeglina bürgermeistritest ja raehärradest sündiku (õigusnõunik) eelistumisel. Magistraat jaotas linlaste vahel riigi- ja kohalikud maksud ning nõudis need sisse. Kuni 1866. aastani kehtis tsunftikord, kus käsitöölised ja kaupmehed olid gildides ning pidid järgima põhikirju. 1877 kehtestati linnaseadus. Vanad magistraadid jätkasid 1889. aastani kohtuorganina. Linnades tuli valida linnavolikogu ja moodustada linnavalitsus eesotsas linnapeaga. Linnaelanikud jaotati varandustsensuse alusel kolme kuuriasse (I- 10 000 rubla, II- 5000 rubla, III- 1000 rubla). Uued linnavalitsused hakkasid rohkem hoolitsema linna heakorra, arhitektuurilise üldilme ja kommunikatsioonide eest. Rajati gaasi-, elektri- ja telefonivõrke ning veevärke. Maa omavalitsus: Rüütelkondade maaomavalitsuse korraldus pärines 13. sajandist.
Keisri ülesandel koostas riigisekretär Mihhail Speranski põhiseaduse projekti, millega oleks Venemaa kujundatud ümber parlamentaarseks monarhiaks, kuid see jäi ellu viimata. · Riigivalitsemise reform Peeter I loodud kolleegiumid asendati ministeeriumidega, mille tegevust koordineeris Ministrite Komitee. Seaduseelnõude läbivaatamiseks loodi Riiginõukogu, mille otsused jõustusid aga vaid keisri heakskiidul. Kõrgema kohtuorganina tegutses Senat. · Haridusreform 1802.a. loodi Rahvahariduse Ministeerium ja kogu riik jagati viieks õpperingkonnaks eesotsas ülikoolidega (Moskva, Tartu, Vilnius, Kaasan, Harkov) ja mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. · Talurahvareform 1803.a. anti talupoegadele õigus end pärisorjusest vabaks osta, kuid seda õigust kasutas vaevalt 0,5% talupoegadest. Olulisem oli balti kubermangudes läbi
annaabi.ee 
