Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks või ametist tagandamine (Kiris 2009).
lõppemist; 2) Töötukassa poolt tuvastatud puuduva töövõime kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet uuesti hindamata. Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.teisiti. Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks
Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus
distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus