ning ametialase sõltumatuse tagamise probleemidele. Küsimused võivad puudutada ka eelnevalt testitud õigusharusid ning õiguse üldküsimusi. Kohtunikueksami kirjalikus ja suulises osas on maksimaalne võimalik hinne 10 punkti (Riigikohus). Kohtunikukanditaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu täiesti salajastele riigisaladustele. Kontroll teostab Kaitsepolitseiamet, kes esitab arvamuse kohtunikueksamikomisjonile ning nemad saadavad oma otsuse Riigikohtu üldkogule ja teevad selle teatavaks eksamineeritule. Vabariigi President nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. Selleks teeb ettepaneku Riigikohtu üldkogu, kes on eelnevalt ära kuulanud selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu üldkogu määrab kohtuteenistusse esimese ja teise astme kohtuniku ning määrab ka kohtumaja, millest saab kohtuniku alaline teenistuskoht (Kiris 2009). 1
teel, samuti võib kohtunikueksamikomisjon arvestada ka muid kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid, teha järelpärimisi ja küsida kandidaadi ettevalmistusteenistust juhendanud kohtuniku arvamust. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu "täiesti salajase" tasemega riigisaladustele. Seda kontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, kes esitab arvamuse kohtunikueksamikomisjonile. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kohtuteenistusse määrab esimese ja teise astme kohtuniku Riigikohtu üldkogu, kes määrab ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks. Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu.
Ringkonnakohtunikuks kandideerija peab olema kogenenud, tunnustatud jurist ja sooritama kohtunikueksami (või on sellest vabastatud) , riigikohtunikus aga kogenenud ja tunnustatud jurist (kohtunikueksamit sooritamata). Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu täiesti salajase tasemega riigisaladustele. Seda kontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, kes esitab arvamuse kohtunikueksamikomisjonile. Kohtunikueksamikomisjon saadab oma otsuse Riigikohtu üldkogule ja teeb selle teatavaks eksamineeritule. 329. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? 1. Rahu tagamine Rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Kui puuduks erapooletu institutsioon tülide lahendamiseks, võtaksid inimesed õiguse iseenda kätesse (veritasu). Tõenäoliselt ei peaks sellisele korra ning
Komisjon teeb kohtuesimehele ka ettepaneku kohtunikukandidaadile juhendaja määramiseks vastava kohtu kohtunike seast. Ettevalmistusteenistuse alguses koostab kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse kava, millest nähtub, kuidas kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse jooksul omandab kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumuse. Juhendaja ja kohtuesimehega kooskõlastatud kava esitab kohtunikukandidaat kinnitamiseks kohtunikueksamikomisjonile. Valdav osa ettevalmistusteenistusest leiab aset kohtus, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest toimub teistes kohtutes, et kohtunikukandidaadil oleks võimalus tutvuda nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtu tööga. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris, advokatuuris või riigi täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. Ettevalmistusteenistuse pikkuseks on reeglina kaks aastat