1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; 3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.
asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 130. Millisel juhul on kõrgema astme kohtu seisukoht alama astme kohtule siduv? 131. Kas kohtunikuabi on kohtunik on kohtunik PS mõttes? Kohtunikuabi pole kohtunik PS mõttes, sest kohtunikud vajavad ametisse saamiseks kohtunikueksamikomisjoni heakskiitu, peale mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse. 132. Kas rahvakohtunik on kohtunik PS mõttes? Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, kus tal on samasugused õigused nagu kohtunikul, aga PS järgi pole ta kohtunik. 133. Kas arbitraažikohus, vahekohus, aukohus on kohus PS mõttes? Ei 134. Kohtueelse menetluse mõte Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused.
on Riigikogu liige on maavanem 133 Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Esimese astme kohtunikuks saada soovijal tuleb eelnevalt läbida kaheaastane ettevalmistusteenistus kohtunikukandidaadina. Ettevalmistusteenistuse eesmärk on anda kohtunikukandidaadile kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumus ning selgitada, kas kohtunikukandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks. Ettevalmistusteenistusest võidakse kohtunikueksamikomisjoni põhistatud otsusega vabastada isik, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kelle puhul komisjon kahtluseta leiab, et varasem kogemus lubab isikul kohtunikuametisse asuda ilma ettevalmistusteenistust läbimata. Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. Avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi kontrollib
a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on neil kohtunikega võrdsed õigused. Rahvakohtuniku nimetab kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. 3. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Ettevalmistusteenistus algab justiitsministeeriumi poolt avaliku konkursi väljakuulutamisega. Kohtunikukandidaat läbib 2-aastase teenistuse, kohtunikuabikandidaat 1-aastase teenistuse. Nad sooritavad kohtuniku(abi)eksami vastavalt kohtunikueksamikomisjoni või kohtunikuabieksamikomisjoni ees. 4. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Kohtute põhiülesanne on õigusemõistmine. 5. Iseloomustage kohtunike üldkogu, kohtunike täiskogu ja kohtunike nõukogu. Kuidas need moodustatakse, kes neid juhib, mida nad arutavad? Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi. Kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Moodustatakse kõigist Eesti kohtunikest
annaabi.ee 
