2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID. Kättetoimetamine peab olema dokumenteeritud, et oleks võimalik tõendada dokumendi üleandmist menetlusalusele isikule. Kättetoimetamine on teatavakstegemise dokumenteerimise menetlus.6 Kohus korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist. Üheks võimaluseks kuidas menetlusdokumendid edastada menetlusalusele isikule on postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine eeldab, et kohtul oleks teada dokumendi saaja andmed. Seega lasub hagiavalduse esitajal kohustus esitada menetlusealuse andmed, mis võimaldaks kostjal dokumendid õigeaegselt kätte saada. Oluline on ka teada, et alates 01.01.2009 kehtib regulatsioonis muudatusena järgmine punkt.
otsuse teha, tõendeid esitlevad menetlusosalised(hageja, kostja); tunnistajate ütlused; ütlustest andmise keeld; menetlusosalise vande alla antud seletus; dokumendid; asitõendid; vaatlus; eksperdi arvamus. 32. Menetlusdokumendid: hageja avaldused, kaebused, kohtukutsed, kohtuotsused ja kohtu määrused. Kohtu dok. tuleb kätte anda nii, et isikule jääks piisavalt aega(nt, end kaitsta). Toimet, kätte posti teel, kohtukordniku kaudu. Neid võib kätte toimetada ükskõik mis päev, mis kell ja ükskõik kus kohas. Kutsed antakse kätte isikule kätteandmisel allkirja vastu. Avalik kättetoimetamine: ajalehes, vähemalt kaks korda ja nädalase vahega. 20, päeva kohal.... 33. Eelmenetlus: tehakse ettevalmistusi kohtuistungiks. Eesmärgid: 1) kohus selgitab välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. 2) tõendid, kui mõlemal esitada on 3) küsitakse äkki võimalik kokkuleppele saada
Kättetoimetamine võib toimuda kas postiga (üldjuhul tähtkirjaga), elektrooniliselt (ainult isiku nõusolekul ja digitaalallkirjastatult) või haldusorgani poolt (dokumendi kätteandmine isiklikult allkirja vastu kas adressaadile või temaga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele). Menetlusdokumentide kättetoimetamise korraldab kohus postiasutuse, kohtutäituri või kohtukordniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. 7) Riigi Teataja süsteem. RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom
saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. (2) Menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. (3) Menetlusdokumentide kättetoimetamist korraldab kohus postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. (4) Kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või
jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine jms) ning karistuse täitmise vastased süüteod (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu ebaseaduslik kohtlemine, kinnipeetava ebaseaduslik vabastamine, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemine, kohtutäituri poolt vara teadvalt ebaseaduslik arest ja müük jms teod). Selle süüteoliigi üksikute süütegude erinevus tingib ka karistuste küllaltki suure erinevuse: kui näiteks kohtukordniku seadusliku korralduse täitmata jätmisel on ette nähtud rahaline karistus, siis teo eest, mis põhjustas surma kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele, näeb seadus ette kuue- kuni kahekümneaastase vangistuse. Avaliku usalduse vastased süüteod (KarS §-d 332–351) on seotud maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimisega ning dokumendi võltsimise ja kahjustamisega
annaabi.ee 
