toimib kindlate printsiipide eksisteerimise kaudu. Üheks oluliseks põhimõtteks on käesolevas töös analüüsitud sõltumatuse printsiip riigi kohtu ning kohtunike tegevuses. Nagu tulemustest nähtus, on nii Eestis kui ka Leedus hulgaliselt sõltumatuse printsiibi kui põhiseadusliku põhimõtte riiveid, mille all kannatavad teisedki printsiibid, eeskätt võimude lahusus. Sellises olukorras on raske hüpoteetiliselt väita, kumb kohtukord praktikas oleks riigile kasumlikum ja tooks endaga kaasa vähem vigu, kuivõrd kahe süsteemi põhiseadustes on hulgaliselt printsipiaalseid erinevusi, mis muudab nende võrdluse tihtipeale raskeks. Vaatamata eelmainitule, julgeb käesoleva töö autor asuda seisukohale, et Eesti Vabariigis toimiv kohtusüsteem austab sõltumatuse printsiipi laiemal määral ning toimib seetõttu paremini kui seda teeb Leedu oma. Eesti põhiseaduse kohaselt on kohtuvõim rohkem lahus
Aadel ei olnud rahul keskvõimu tugevnemisega, seetõttu andis Birger Jarl oma poegadele ametid: Magnusele Svea hertsogkonna, Erik sai piiskopiks. Nii koondus riigivõim ühe perekonna kätte. Birger Jarli ajal alustati Stockholmi linna väljaarendamist. Kuna soodustati teiste maade kaupmeeste tulekut Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Birger Jarl hoidis ka häid suhteid paavstiga. 1319 loodi Rootsi aadlike esinduskogu Riksråd BirerBrosa-FolkeFolkunid-provintsiseadustik-kohtukord-Folkunidtroon-BirgerJa rl-hertsogkonnad-Stockholm-paavstigahästi-kaubandus Magnus VII Eriksson (valitses 1319-1364)Oli troonile asudes 3 aastane. 1319 päris oma vanaisalt Norra trooni. 1323 lõppes sõda Novgorodiga.1332 hakkas ta iseseisvalt valitsema.Ostis Taanilt Skåne jt alasid. 1343 andis Norra trooni oma pojale. 1350 andis välja tervet riiki hõlmava maaseaduste kogu, mille järgi kuningas on aadlike poolt valitav ,tõsteti Riksråd' i osakaalu
Sellega tagati saksa rahvusest kohtunikkond ja kohalik vana Liivimaa kohtumenetlus, protsessiõigus, kohtukorraldus. Üks erandlik periood siia vahele jääb asehaldusaeg (1783-1796-97). Üks oluline erinevus varasema, 17. sajandiga, on see, et varem oli kohtusüsteem dualistlik (riiklik ja seisuslik kohtukorraldus). Nüüd, tänu kapitulatsioonidele, Balti erikorrale riik taandub ja jääb alles ainult seisuslik ehk aadlipmavalitsusele ning linnadele ja raadidele tuginev kohtukord. Rootsiaegsed riiklikud kohtuinstantsid lõpetavad oma tegevuse (Tallinnas Linnusekohus, samuti Riias). Liivimaal oli üldse riiklik kohtukorraldus domineeriv, see kontroll nüüd kaob, jääb aadli omavalitsuste kontrolli alla. Vene riik ei olnud võimeline kohapealselt kohtusüsteemi üle võtta, ei tuntud siinseid olusid ja ei olnud ressursse, et siin oma kohtusüsteemi luua. Domineerivalt on seisuslik kohtukorraldus aadli käes. Aadel
lahendada. Kohtukorraldus ja õigusmõistmine Õiguskorraldus. 4 provintsi, õiguse mõistmine neljal alal erinev. Eesti ja Liivimaa õiguskorralduse erinevus tuleneb sellest, kuidas need provintsid Rootsi riigi koosseisu tulid. Liivimaad ja Eestimaad ei saa vaadata koos kuna õigusemõistmine on täiesti erinev. Eestimaal mõistavad õigust neli võimukandijat,kes tegutsevad üksteisest eerinevalt. 1) Riik- kubermanguvalitseja tasand ja kuberner sõltuvalt kohtukord 2)eestimaa rüütelkond ja tema kohtuorganid 3)Tallinn kui omavalitsusorgan ning tallinna linnakohtuorgan 4)kirik e konsistoorium, kust lähtub kohtuvõim Kohut mõistetakse rootsi riigi nimel. Nii nagu on olnud provintsipol on kohtukorralduselka teatud eripärasusi. Algusest peale Rootsi võimud püüdnud viia õigusemõistmist Rootsis vastava korra alusele, tahtsid kontrolli saada selle üle, riigi käed
annaabi.ee 
