nimed lisati aadlimatriklisse. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Linnasid juhtis raad, mis end ise täiendas kaupmeeste ja juristide esindajate hulgast, ühendades endasse seadusandlikud, haldus- ja kohtufunktsioonid. Linnade kodanikkond ja elanikkond ei kattunud sugugi, enamusel elanikest, kes kuulusid valdavalt alamkihti, ei olnud kodanikuõigusi. Alamrahvast, omakorda, moodustasid enamuse eestlased. Balti erikorda kaitses ka baltisaksa aadli nende väikese arvuga võrreldes üleproportsionaalselt suur esindatus Venemaa eliidi hulgas kahe järgneva sajandi vältel. Paljud Balti provintsidest pärit aadlikud tegid sõjaväelist karjääri (neist väljapaistvaimana
Distsiplinaarmenetlus, advokatuuriaukohus (avalik-õiguslik juriidiline isik), ka notarite koja aukohus, lepitus- ja vahekohus, üürivaidluskomisjonid KOV üksuse sõltumatu organ, töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu organ, riigihangete vaidluskomisjon, tööstusomandi apellatsioonikomisjon, tarbijakaebuste komisjon, kindlustuse vahekohus, MTÜ vormis Eesti Evangeeliumi Luterlik kirik alam- ja ülemkohus, domeenide vahekohus. §44 Kohtufunktsioonid ja pädevus I Õigusemõistmise tähendus §146 3-4-1-29-13; kohtujuristi tegevus ei ole õigusemõistmine. Kohtuotsus peab jõustuma, tal peab olema täiteprodukt, peab esinema vaidlus, nõue, asi. Vaidluse lahendaja peab olema sõltumatu ja erapooletu. II Kohtu funktsioonid Õigusemõistmine. PS-e järgi sisemise rahu tagaja ja avaliku võimu kontrollija, PS-likkuse järelevalve. Lisaks lubade andmine, registrite sõltumatuse ja erapooletuse tagamine. III Pädevus
Linnakodanikud, kes vastasid teatud varanduslikele tingimustele, valisid esindusorgani, linnaduuma kolmeks aastaks, linnaduuma valis linnavalitsuse ja linnapea. Linna politseiasjad läksid linnakodanike pädevusest välja, linnapolitsei läks riigivõimu alla, tähtsaim tegelane selles süsteemis oli linna politseimeister, kes rääkis kaasa ka paljudes teistes linnaelu küsimustes. Kohtusüsteem Kogu senine kohtusüsteem saadeti laiali. Linna magistraat säilitas mingid kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli kolmeastmeline, esimene aste loodi maakonna tasandil – maakonnalinnades, erinevate seisuste jaoks olid alama astme kohtud erinevad; teine aste kubermangu tasandil – kubermangulinnades, Tallinnas ja Riias, apelleerimisõigus; kolmas aste kubermangu tasandil. Edasi võis apelleerida senatisse. Esimese astme kohtutes mõistsid kohut sama seisuse esindajad. Teises astmes olid
järjeord, kuidas võis nendesse ametitesse kandideerida, kõrgemale kandideerunud pidi olema läbitud madalama astme, võimalik oli ka tagasi valida aga mitte jäjest. Põhilised riigiametid: 2 consulit mehed kes pidi kõik varasemad ametid läbinud, võimalik oli saada 42-43 aastaselt. Neil oli käsu õigus kodanike elu ja surma üle otsustamiseks imperium ja peamised funktsionid olid sõjaväe juhtimine, rooma sõjaväe ülemjuhataja, olulised kohtufunktsioonid ja teatud religiooni eesseisjad. Neil oli vastastikune vetostamis õigus, see piiras nende tegevust. Nende järgi märgiti aastat. Teine tähtsuselt oli praetos, mida enam suurenes rooma riik , seda enam oli vaja neid consulite asetäitjaid. Olid nad konsulite asetäitjaid, rooma kõrgema võimu asetäitjad seal kus konsulid ei ülatunud, sai konsulik konsuli suremise läbi. Vastutasid kohtuprotsesside eest ja määrasid ametisse vajalikud kohtunikud 39-40 aastat.
annaabi.ee 
