nõukogulikkusega ja peeti halvaks tooniks. Üldiselt Eestis naised ei kätle ega neid kätelda. Püstitõusmine tervitamisel Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul. Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut. Igapäevases viisakuses on palju abi sellest, kui kohtlete kõiki teisi nagu häid sõpru. Ja uskuge, et head käitumist peegelpildis saate näha ainult siis, kui annate ise eeskuju ning käitute viisakalt. Võltsnaeratuse ja irooniaga saavutate pigem negatiivse tulemuse. Siirus ja sõbralikkus seevastu aitavad alati.
tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist põsele, aadlitiitlitega inimesed aga suule. Mõne aja möödudes aga taandus seegi komme ja suudlus põsele jäi lähedaste inimeste intiimseks tervitusviisiks ning on sellisena säilinud tänapäevani. Lõuna- Euroopa riikides peetakse sobivaks kummalegi põsele üks tervitussuudlus anda. Mõnedes islamimaades aga koguni kolm suudlust. Igapäevases viisakuses on palju abi sellest, kui kohtlete kõiki teisi nagu häid sõpru. Ja uskuge, et head käitumist peegelpildis saate näha ainult siis, kui annate ise eeskuju ning käitute viisakalt. Võltsnaeratuse ja irooniaga saavutate pigem negatiivse tulemuse. Siirus ja sõbralikkus seevastu aitavad alati. Kasutatud kirjandus: · http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=251&Lang=EST · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kaitumisreeglid_kohtumisel_annesulg.htm · http://www.feeling24.ee/
Ka vastupidine on tõsi: õnneliku või lahendatud probleemiga kliendi rõõm võib olla metsikult motiveeriv. (ibid.: 129) Lõpetuseks räägitakse veel ka (organisatsiooni)kultuurist. Autorid on arvamusel, et kultuuri pole võimalik luua, see tekib ise. Seetõttu pole uutel ettevõtetel oma kultuuri. Kultuur on järjepideva käitumise kõrvaltoode. Kui julgustate inimesi suhtlema, saab see suhtlemine osaks teie kultuurist. Kui hoiate au sees usaldust, saab usaldus osaks kultuurist. Kui kohtlete kliente hästi, saab ka see osaks teie kultuurist. (ibid.: 134) Kindlasti on oluline oma töötajaid usaldada, pidada kinni ettenähtud tööaegadest, mitte eeskirjastada kõikvõimalikke olukordi, suhelda nii alluvate kui klientidega viisakalt ning kõige tähtsam tuleb jääda iseendaks. Minu jaoks oli seda raamatut põnev lugeda, sest leidsin seoseid varasemalt Organisatsioonikäitumise loengus kuulduga
Ma olen osa enamikust, see kellukese kõrem osa, kes elu märkamatult veedab, seal keskmist sorti põrgu sees. Pole oluline, mida te teate, kui te ei tea, mis on oluline. Kui me unustame põhilise, muutume vahetu orjaks. Argipäev sööb meid lihtsalt ära. Neli olulist valdkonda, et õpetada lapsi elus orjenteeruma. 1.Prioriteedid. Mis on oluline? 2.Probleemid. Kuidas te neile reageerite? 3. Inimesed. Kuidas te neid kohtlete? 4.Filosoofia. Kuidas te elu näete? Ükskõik kui halvasti või hästi meie lapsed kodustest reeglitest kinni peavad, me peame alati seadma suhte nendega esikohale. Te võite lastele distantsilt muljet avaldada, aga mõju kasvab välja suhtest. Me õpetame, mida teame, kuid me taasloome seda, mis me oleme. See milliseks lapsed kujunevad, on alati nende ema peegeldus.Tähtis ei ole kvaliteet või kvantiteet aeg vaid kvaliteetaja kvantiteet.
Seltskonnas salliti teda vaid tema anekdootidele, teravameelsetele naljadele ja fantaasia tõttu. Leonardo pihtis Bernardo di Simone Cortigianile: ,,Nagu ma olen teile möödunud päevil juba öelnud, teate, et mul ei ole mitte kedagi. Ja kui ei ole enam armastust, mis siis elust üldse järele jääb?" Leonardo päevikutes olevates märkmetest võib lugeda: ,,Kui ma tegin väikest Issand Jumalat, siis te panite mind vangi. Kui ma nüüd teen suurt, kas kohtlete mind veel halvemini? Oma elus pidi kunstnik sageli tagasi tõrjuma kallaletunge, mis süüdistasid teda ketserluses. Leonardo märkmetes leidub juhendeid, kuidas valmistada seadeldist vanglast põgenemiseks. ,,Kuningate kummardamine" Ühel hetkel oli Vinci kaotanud oma loomingukindluse. Liiga kauaks oli ta vahepeal katkestanud oma töö ja ta ei suutnud sealt edasi jätkata. Ja nõnda sai alguse tragöödia, mis saatis teda kogu tema elu. Ta lähtus iga maali puhul oma
Aga te ehk nägite seda vanahärrat seal ukse ees päikesepaistel? See on minu isa ja tema on hoopis kurt, temaga ei maksa rääkida, tema ei kuule, ei tahagi kuulda -- nii vana on ta. Tema ootab surma ja tahab, et mina ta kodumaale mataksin -- Rheini äärde tahab ta, sest seal on meie kodu. Aga kuis viin ma ta Rheini äärde, kui härra Maurus ütleb mulle tunnid üles, kui kõik ütlevad? Ja mis olen ma härra Maurusele teinud? Või mis olen ma teile, mu härrad, teinud, et teie mind nõnda kohtlete? Hea küll, ma olen ju ainult õpetaja, ainult koduõpetaja, aga saksa keelt mõistan ma. Ja ka minu isa mõistab, sest ka tema on koduõpetaja. Saksa keelt õpetama ta Venemaale sõitiski ja nüüd tahab ta kodumaale tagasi." Ta lõi silmad raamatusse ja jätkas siis: ,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. Teil ei ole Rheini, teil ei ole Frankfurti Maini ääres, mis oleks tõesti teie oma. Eks ole nõnda? Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis
annaabi.ee 
