sfääridest. Kui määrata sfääride keskpunktiks mõni muu punkt, niimoodi, et maa jääks mõne sfääri sisse, siis avaldaks see sfäär ka mõju maale. Niimoodi ei annagi meil arvutada universumi gravitatsioonilist mõju maale, kuna see mõju põhineb puhtalt punktil, mille me ise valime. (Kasak 1998) Küll aga kasutades üldrelatiivsusteooriat, mis annab meile lahenduse sellele paradoksile, ei tekigi määramatust. (Universum 2016) Kokkuvõte Kui niimoodi jälgida, kohtamegi me ka oma igapäevaelus paradokse, millest osad on juba lahendatud, kuid osad on veel ka lahendamata. Ka eelnevalt väljatoodud paradoksidel on juba omad lahendused olemas. Paradoksidele lahendused leiamegi me tuues teooriani ka veidi raskendatud uuendused, sest paradoksid tekivad süsteemi lihtsusest. Paradoks on täpselt nagu antud käskude vastuolu mõnes programmis või algoritmis. Tuleme tagasi ka meie sissejuhatuses püstitatud paradoksi juurde. Kujutada suhte kvaliteeti
ses ta talupoeglikke kogudusi. Algkristlik sisemine usuind ja lunastuseigatsus olid muutunud ühes ajaga pähetuubitavate õpetuste järeleuskumiseks, mille üle valvas valjult võimas kirikorganisatsioon kogu oma preestrite, piiskoppide, ülempiiskoppide, kardinalide ja paavstide hierarhiaga (võimuastmikuga). Aja karmusele ja toorusele vastas samasugune usuvorm. Mõõk ja rist olid selle aja kristlusegi võimusümbolid. Neis kirikuis, mida nüüd jõukuse tõusuga kõikjal hakati ehitama, kohtamegi uut kunstistiili, mida nimetatakse romaani stiiliks. See nimetus viitab stiili tekkimisele ja valitsemisele Rooma endistes provintsides ja ta olenevusele Rooma kristlikust ehitusstiilist (basiilika stiilist), samuti nagu praeguste romaani keelte nimetus vihjab nende keelte võrsumisele lihtrahva ladina keelest. Romaani keelkonna harunemisega paljudeks sugulaskeelteks sarnaneb ka romaani ehitusstiili mitmepalgelisus. Ringkonniti arenenud,
Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi. Palju tehti ka puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahi-, sõja- ja tantsustseene, pidulikke tseremooniaid. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tumepruuni värviga, naised valged. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid. Hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt minit riskantset rituaalset mängu mängides. 6) Iseloomusta Kreeta keraamikat! Kreeta kunsti hiilgavaim aeg. Kõikidele keraamilistele objektidele on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus
välisest tegelikkusest lähtuvas kujutamisviisis ei pruugi üldse esile tulla. Kui seespoolset vaatenurka järjekindlail rakendada, siis muutub antinähtus ühemõõtmelisest mitmemõõtmeliseks, samastub vaatepunktiga, kuni jõutakse nähtuse defineerimatuseni, selle kadumiseni tunnetusteoreetilises plaanis. Sellisel juhul osutub nähtusele valmis hinnangukriteeriumide kohandamine juba küsitavaks. Niisugust kurikuulsat kõlbelist relatiivsust kohtamegi Vetemaa lühiromaanides. Moraali suhtelisuse, fenomen tuleb tegelastel esile eeskätt siis, kui nad oma refleksioonides püüavad pääseda enesesüüdistustest. Ajuti heidavad nad kõlbelised kategooriad aga hoopis kõrvale, puhastavad olemise hinnangulisusest, peamiselt siis, kui mediteerides asuvad igaviku seisukohale, teispoole head ja kurja. Niisiis võib minavormi järjekindel kasutamine tõepoolest tähendada kõlbelist relatiivsust. Ent kõlbeline
Puust olid ka Kreeta omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul
annaabi.ee 
