Ihukaitsevägi elas üle mitmeid muudatusi, olles kõige tugevamal perioodil kuueteistkümne salgaga, igaühes 1000 meest. Kõige püsivamalt eksisteeris see aga kümne 500-mehelise salgana kuni laiali saatmiseni Constantinus Suure poolt 312 a. pKr. Praetoorid olid priviligeeritud sõdalased, keiser maksis nende lojaalsuse nimel mitmekordset palka võrreldes tavaliste leegionäridega. Linnakohordid hoidsid linnas korda. Tuletõrje koosnes seitsmest kohordist, igaühes 1000 meest. Tuletõrjes teenides võis Rooma kodakondsuse saada kuue aastaga, hiljem lausa kolme aasta teenistuse eest. Leegionid ehk raskejalaväeüksused moodustasid Rooma sõjaväe põhituumiku. Riigis korraga oli umbes 30 leegioni, igaühes 5000 6000 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks, igaühes 6 tsentuuriat, läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit. Enamasti hoiti leegione riigipiiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme
NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse. PROLETAARID Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud. ORJAD Kuulusid seisustest välja, nende hulk suurenes pidevalt.
AD. Praetoorid olid priviligeeritud sõdalased, keiser maksis nende lojaalsuse nimel mitmekordset palka võrreldes tavaliste leegionäridega ja lisas sinna juurde boonuseid tähtpäevade nimel. Sellest hoolimata on cohors praetoria läbi ajaloo jätnud endast mulje kui peamisest keisri vastaste vandenõude pesast. Linnakohordid teenisid politseiväena ja hoidsid linnas korda. Tuletõrjesalgad (vigiles) loodi 6 AD ja olid alguses paramilitaarne vägi. Vigiles koosnes seitsmest kohordist, igaühes 1000 meest. Tuletõrjes teenides võis Rooma kodakondsuse saada kuue aastaga, hiljem lausa kolme aasta teenistuse eest. Leegionid ehk raskejalaväe üksused moodustasid Rooma sõjaväe selgroo. Neid oli riigis korraga umbes 30e kanti, igaühes umbes 5500 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks, igaühes 6 tsentuuriat (saja meheline üksus), läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit millest umbes 50 on tänapäevaks tuvastatud. Enamasti hoiti Leegione riigi piiride läheduses.
muutumine ja regulatsioon. Kasv populatsiooni muutus ajas. delta N/delta t=kasvu kiirus K kandevõime Kohordimeetod saab kasutada lühikese elueaga organismide puhul. Kohort ühe populatsiooni sama põlvkonna kõik liikmed. Põlvkond, mida jälgitakse sünnist surmani. Elumus e ellujäämus tõenäosus saavutada vanus x. Staatiline meetod Elumuse kõverad ehk Deevey kõverad. X-tljele eluiga(vanus) ja y-teljele elumus. Y- telg on logaritmiline. Näitab kui palju algsest kohordist alles on jäänud. Kolme tüüpi. Esimene kogu suremus koondub vanasse ikka(nt tänapäeva tsiviliseeritud riigi inimene või ka nt vaalad). Teine suremus vanusest sõltumatu(vt joonist vihikus)(suremust määravad mingid välised tegurid. Juhuslikku laadi). Kolmas noorte suremus suur, edasi aga kahaneb oluliselt. Vanusega negatiivselt seotud(nt lõhe kes heidab miljoneid marjateri vette, millest enamik ära süüakse. Suure lõhena keegi enam ei ohusta. Ka suured merikilpkonnad). 31