korda ja pidu võis jätkuda. Rääkisime Villuga vanadest aegadest, tuletasime meelde mälestusi ja tehtud tegusid. Siis tuli Villul mõte minna ja lasta tänase päeva auks üks kivikamakas õhku. Meie astusime tõrvikuga kõige ees ja näitasime teed, teised meie järgi, aga tükkmaad tagapool koos pillimehega ja lõbutsesid. Kõndisime pikalt. Ennem veel Kivimäele jõudmist käis Villu kodust läbi ja võttis lõhkeainet kaasa. Villu läks kivi juurde ja kohmitses seal koos Mikuga. Veel ennem, kui mehed ära joosta jõuavad käib hirmus pauk ja mürts ning mehed lendasid mõlemad kivist kaugele. Villu oli maas ja lamas, nagu surnu. Ta käsi oli kõvasti viga saanud ja silm ka. Jooksin ruttu sinna ning rebisin oma seeliku küljest riba, et ta haavu siduda. Keegi teine ennast ei liigutanud. Tegutsesime Mikuga nagu oleksime kahekesi. Villu toimetati linna haiglasse, sest tal olid suured vigastused. Kui Jaan linnast tagasi
- minategelane teeb tagasivaate ja meenutab seda päeva, nüüd on kõik muutunud, Juuli, Liisu, vanaema, Kott-Eevald on surnud, Tuksi murdis hunt, Tommi pandi magama - vana aasta viimane päev jätkub, tüdruk unistab, et isa on äkki koju tulnud vahepeal, kuuseehted väljas ja toit ka valmis, ta kiirustas koju ja nägi teel närumeest, keda pelgas, ema ajas närumees naerma (välimuse pärast), - tuppa oli tüdruku imestuseks kuusk ilmunud - ka isa saabus lõpuks koju, kohmitses raadio kallal, teda kutsuti sööma, kuid ta ikka kohmitses tagatoas, andis tütrele kingituse punased dressipüksid - ja ka onu tuli koju tagasi, teda köitsid jõuluroad, mida ta peagi ahmima hakkas, joodi viina, samal ajal proovis minategelane oma uusi dressipükse, onu kutsus ka tüdruku enda juurde ja kinkis talle tuti sammalt koos nahksete niiskete sinilillelehtedega, tüdrukut see rõõmustas, et onu oli sellise asja tema jaoks lume alt välja kaapinud
28 Lugu: Tema elu moodustasid traktorid ja igasugused muud masinad. Kuigi ta oli kehvadest oludest pärit, pääses ta siiski traktorijuhtide kursustele. Hiljem oli ta traktorijaama tulekuni masinaühisuse "Lanzi" peal. Ükskord sõitis traktorijaama direktor tema nurmest mööda, viipas traktori seisma, surus kätt ja pakkus suitsu. Lõpuks jäi ta mitme tõvega pensionile. Ta kohmitses ikka oma kuuri all. Ta meisterdas vigasaanud kanale isegi alumiiniumtraadist jala alla ning too sai sellega kurgipeenartki rohitseda. Surmapõhjus: loomulik surm 4.78. Serafima Bedova Sünnikoht: Venemaa, Bologoje Olemus: veidike arglik, sest ei julgenud mehele kuuendast lapsest rääkida; julge, lausa hulljulge, kui hakkas ise loodet küljest ära võtma; Lugu: Kui ta oli kaheksateist aastat vana, kuulis ta esimest korda Haralast.
46 Õnnetuseks! -- nii nagu suurem osa asju siin maailmas paistavad silma üksnes välimuse poolest, oli ka mõõgarihm kuldne ainult eestpoolt, lihtsast pühvli-nahast aga tagantpoolt. Uhkeldaja Porthos, kes ei saanud endale muretseda üleni kuldset mõõgarihma, hankis niisuguse, millest vähemalt poolgi oli kuldne. Nüüd on täiesti mõistetav ka Porthose nohu põhjus ja mantli vajalikkus. «Kirevase päralt!» kisendas Porthos, püüdes kõigest jõust vabaneda d'Artagnanist, kes kohmitses tal seljas. «Te olete püstiogaraks läinud, et tormate sel moel inimestele otsa!» «Vabandust,» ütles d'Artagnan, ilmudes uuesti nähtavale hiiglase õla alt, «aga mul on väga kiire, ma ajan kedagi taga ja . . .» «Kas te unustate oma silmad maha, kui te jooksete?» küsis Porthos. «Ei,» vastas d'Artagnan nagu nõelatult, «ei, sest tänu oma silmadele näen ma isegi seda, mida teised ei näe.» Kas Porthos mõistis või ei mõistnud, igatahes andis ta oma vihale vaba voli.
annaabi.ee 
