olnud. Esialgu ei osanud kuidagi reageerida, siis aga selgitasin, et see mis telerist tuleb, seda ei tasu päris tõesena võtta ja suunasin teistele mängudele. Mõni aeg hiljem avastasin nad jälle seda sama mängu mängimas. Tol hetkel ei osanud ma vist leida parimaid sõnu selgitamaks, et nii päris ei tehta. Veel on mul tuua näide lapsest kes teab täpselt mis päeval mis seriaal on ja seda kõike kellaajaliselt. Õhtuti ema tulekul küsib ta alati, kas täna on see seriaal. Kohmetunult vaatab siis ema minu poole ja üritab selgitada, et ega ta ei luba tegelikult seriaale vaadata ja kui siis on ta ise kõrval ja selgitab. Lapse käitumisest aga on aru saada, et tegelikkuses on laps vaadanud kõiki neid seriaale ja teab täpselt toimuvast. Üheks valiku põhjuseks võiksin veel välja tuua seiga, kus sattusin lugema Perefoorumist reklaami mõjust ja sellest, kuidas reklaammuusika paneb lapsed ennast
"kutse" vestlusele. Konfrontatsiooni reeglite järgi hiilis A kõrvale vastamisest B-le, jättes samas partnerile võimaluse säilitada väärikus. Tema sõnades ja intonatsioonis ei ole midagi eemalepeletavat, kõlas vaid järgmine: kuigi ma andsin teile põhjust arvata, et otsin vestluskaaslast ei ole see siiski nii võtkem seda kui väikest arusaamatust. B võtab selle informatsiooni arvesse ning vaikib kohmetunult. See torkas teda, kuid ta süüdistab juhtunus rohkem ennast kui A-d. B-l ei ole mingil juhul võimalik vastata Ale: No olgu pealegi, ei ole mõtet kavaldada, ma ju näen, et te tahate mulle seda lõiku ajalehest ette lugeda. Sellises repliigiga oleks B võtnud kunstlikult positsiooni suhtluseks "ülevalt"; seda enam, et A ei näidanud valmidust suhelda "alt". Vaatamata konfrontatsioonile säilib eetiliselt laitmatu kontakt.
» Äkki läbistas külm judin Tomi pealaest jalatallani, sest tema pilk oli langenud Indiaani Joe tuimale näole. Sel hetkel hakkas rahvahulk liikuma ja rüselema ning kostis hüüdeid: «See on tema! See on tema! Ta tuleb ise siia!» «Kes? Kes?» küsis paarkümmend häält. «Muff Potter!» «Hallo, ta peatus! Vaadake ette, ta pöördub tagasi! Ärge laske teda ära lipata!» Puude otsa roninud inimesed Tomi pea köhal vastasid, et ta ei püüagi põgeneda, seisvat seal kõheldes ja kohmetunult. «Põrgulik häbematus!» tähendas üks juuresolija. «Tahtis tulla ja rahulikult oma tööd vaadata -- ei lootnud inimesi eest leida.» Rahvahulk andis nüüd teed ja seriff tuli tähtsa näoga, talutades Potterit käsivarrest. Vaese mehe nägu oli kurnatud, silmist paistis hirm. Mõrvatu ees seistes värises ta paralüütiliselt, pani käed näo ette ja puhkes nutma. «Ma ei teinud seda, sõbrad,» nuuksus ta, «ausõna, ma ei teinud seda.» «Kes on sind süüdistanud
sõrmi närima. Mõlemad mustad mehed tõusid, kummardasid Aramisele ja d'Artagnanile ning sammusid ukse poole. Bazin, kes oli püstijalu vagas vaimustuses kogu vaidlust pealt kuulanud, ruttas neile vastu, haaras küree palveraamatu ning jesuiidi missaraamatu enda kätte ja sammus alandlikult nende ees, et neile teed vabaks teha. Aramis saatis nad trepist alla ja tuli siis otsekohe d'Artagnani juurde, kes ikka veel mõtiskles. Üksi jäänud sõbrad vaikisid algu! kohmetunult. Üks kahest pidi siiski vaikuse esimesena katkestama ja kuna d'Artagnan näis olevat otsustanud jätta see au oma sõbrale, siis ütles too: «Te näete nüüd, ma olen oma põhilise kavatsuse juurde tagasi pöördunud.» «Jah, te olete tõeliselt ärganud, nagu see härra äsja ütles.» 289 «Oh, maailmast tagasitõmbumise plaanid olid mul juba ammu. Te olete kuulnud mind juba varem sellest kõnelevat, kas pole nii?» «Muidugi, kuid pean tunnistama, seni arvasin, et te naljatate.»
,,See on nüüd see Pikk, sa tead ju!" hüüdis Tiina talle vastu, enne kui ükski sai tutvustamiseks midagi teha. ,,Tema tõi mu süles koju, aga vihmatibad äratasid mu üles." ,,Teid, härra Paas tunneme juba ammugi," ütles emand Vaarmann ja naeratas ise nõnda, et iga vähegi asjatundja pidi taipama, et ei tema ise ega tema lapsed kuulu õieti siia, vaid kuhugi mujale, mis palju peenem ja parem. ,,Teist on meile niipalju räägitud, teist ja preili Maurusest." ,,Imelik," lausus Indrek kohmetunult ja tal oli hea meel, et toas valitses videvik, sest muidu oleksid võinud teised tema punastumist näha. ,,Jäite siis siia ukse alla," ütles emand Vaarmann hädaldavalt, ,,oleks ometi kutsunud võõra tahapoole." ,,Ma tahtsin kutsuda," vastas neiu; ,,aga noalaev on ju laeni täis." ,,Ah jumal, minu noalaev!" kaebas ema nagu käsi ringutades ja pöördus siis Indreku poole vabandust otsima: ,,Kui teie teaksite, mis häda mul nende kahega on. Kuhu midagi võtavad, sinna jätavad
annaabi.ee 
