Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kythereia naeratas.
nimed: metstäht, taevatäht, tähelill, nõmmetäht, oravamarjaõis. Nad kõik näitavad, et laanelille õis on väga sarnane tähele. Tõepoolest on laanelille õied tähekujulised, nii nagu ka pärnapuu õied. Suve hakul jäävad rohked lumivalged õied metsalusel kindlasti kõigile silma ja jätavad oma jälje inimese mälusoppidesse. Ilusa välimuse tõttu soovitatakse laanelille kasvatada ka näiteks suuremates parkides muru sees. Nii teeb ta kevadise õrnalt kohiseva kaasiku veelgi ilusamaks kui see juba on. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed varred, risoomid. Nendel vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre harud. Loomulikult tekivad kogu risoomile alla ka lisajuured. Laanelille peamisteks paljunemisvahenditeks on risoomiharud, mitte seemned.
(Hamilton 1975:27) Võlurina, kelle ilu täitis õhu linnulauluga ja kes ainuüksi oma möödumisega pani lilled õitsema, kandis ta võluvööd, mis äratas armastust nii lihtsurelikes kui jumalates.(Chaline 2005:37) Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus,
nõmmetäht, oravamarjaõis. Omapärane nimi on ka "pärnanupud". Need kõik näitavad, et laanelille õis on väga sarnane tähele. Laanelille õied on tähekujulised, nii nagu ka pärnapuu õied. Suve hakul jäävad rohked lumivalged õied metsalusel kindlasti kõigile silma ja jätavad oma jälje inimese mälusoppidesse. Ilusa välimuse tõttu soovitatakse laanelille kasvatada ka näiteks suuremates parkides muru sees. Nii teeb ta kevadise õrnalt kohiseva kaasiku veelgi ilusamaks kui see juba on. Samas peab tõdema, et laanelille ei kohta haljastuses veel õieti kuskil. Seda viga võiks aga parandada. Sobib ta eelkõige niiskematesse kohtadesse. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Iluaianduses kasutamisel peab arvestama, et juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult
sfinksiga, kes laseb ta siis mööda, kui ta arvab ära mõistatuse. Seda Harry tegigi ja sai luba mööda minna. Ta jooksis edasi ja märkas karikat. Ta oli võidule lähedal, kuid samas ruttas ka Cedric sinnapoole. Siis otsustasid nad koos karika võtta: See võit oleks täielikult Sigatüüka oma! Nad haarasid kolme ajal karikast. Harry tundis otsekohe kusagil naba piirkonnas jõnksatust. Tema jalad olid maapinnalt üles tõusnud. Ta ei saanud karikast lahti lasta; see tiris teda edasi kohiseva tuule keerises ja Cedric oli tema kõrval. Nad maandusid ja avasid oma silmad: nad polnud enam Sigatüüka territooriumil. Nad oli surnuaial. Siis kuulis Harry samme ja samas kuulis häält: "Tapa üleliigne!" Vihisev heli ja teine hääl kriiskas need sõnad öhe: "Avada Kedavra!" Roheline valgusesähvatus käis ja Cedric kukkus surnult maha. Harry tõmmati jõhkralt üles ja veeti kaasa. Ta teadis et pambus, mida mees kandis oli Voldemort. Too mees oli
Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. ,,Siin on sinu tütar, Chryses," lausub ta. ,,Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale." ,,Ma teen seda, Odysseus!" vastab preester. ,,Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega." Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib seal üksi, raevust värisedes ja needes, siis pöördub aga lainete poole ja hüüab: ,,Ema! Ema, kes sa oled toonud mind siia ilmale, kuhu ma enam kauaks ei jää, kuula mind! Mind solvati, ema, mind alandati!" Achilleus nutab ja ägab ning tema jumalik ema Thetis tõuseb oma märjast kodust mere pinnale. Lainete kohale kerkides näeb ta poega pisaraid valamas ning tuleb tema juurde: ,,Miks sa nutad, mu laps?" küsib ta. ,,Sa tead ju küll