Ükski sarnasus pole õnneks ohtlik, sest mõlemad sarnased seened on head söögiseened, porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks. 4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja pojad
Algul on katt lakuunis, edasi kattub mandel kollakasvalkja katuga. Põletik kestab kui 5 päeva, tervistumine 2-3 nädalat RAVI Voodirežiim, AB-ravi, kuristada kummeliteega. Toit võiks olla pehme, vedel, vitamiinirikas. Kaelale soe side. PARATONSILLAARABSTSESS EHK KURGUPAISE Tekib 4-5 päeva pärast angiini põdemist, ilmuvad uuesti kurguvaevused ja palavik tõuseb. Põletik on levinud läbi kurgumandli kapsli ümbritsevale kohevale sidekoele. Alguses tekib paratonsilliit, mis taandareneb või abstseseerub RAVI: Antibakteriaalne Abstess võib ise avaneda, kuid atavaliselt avab arst. BRONHIOLIIT EHK ALVEOOLIDE PÕLETIK Viirushaigus, ravida on raske, põhiprobleemiks on epiteeli nekroos. Põletikuprotsessi tõttu suureneb limasekretsioon ja hingamisteed ummistuvad. Tulemuseks on hüpoksia ja hapnikunälg. Väga tavaline infektsioon imikueas. DIAGNOOSIMINE
Selline purunemine on iseloomulik suhteliselt väikese süvisega vundamendi ja tiheda pinnase puhul. Teisel juhul on purunemistsoon väiksem, piirdudes mõnikord vundamendi vahetu lähedusega. Pinnase kerkimist vundamendi kõrval ei pruugi esineda. Purunemine on iseloomulik suure süvise või koheva pinnase korral. Kolmandal juhul toimub purunemine vahetult talla all, kusjuures kõrvale jääva pinnase olukord ei muutu üldse või muutub väga vähe. Selline purunemine on iseloomulik kohevale, jäikade struktuursidemetega pinnasele. Käesoleval ajal käsitlevad lahendused tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud parandusteguritega. Toimunud maalihete analüüs ja teoreetilised uuringud näitavad, et enamvähem ühtlases pinnases on lihkepind kõverjooneline ja paljudel juhtudel lähedane ringsilindrilisele pinnale. Ringsilindrilise lihkepinna meetodiga
survepinged nullini, enne kui tegelik tõmme tekib). Kuid nagu näitavad kusjuures kõrvale jääva pinnase olukord ei muutu üldse või muutub väga maksimaalne kaldenurk määratud osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui eksperimentaalsed vähe. Selline purunemine on iseloomulik kohevale, jäikade ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik uurimused jääb sellest väheseks ja pingejaotuse muutus võrreldes struktuursidemetega pinnasele. Käesoleval ajal käsitlevad lahendused osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks ühtlase pinnasega on enamasti tasapinnalist olukorda ja vertikaalset tsentriliselt mõjuvat koormust
Pinnase kerkimist vundamendi kõrval ei pruugi esineda (b). Purunemine on iseloomulik suure süvise või koheva pinnase korral. Tavaliselt vertikaalset osa koormus- vajumise graafikul, kui vajumine teatud koormuse juures hakkab piiramatult kasvama, ei saavutata. Kolmandal juhul toimub purunemine vahetult talla all, kusjuures kõrvalejääva pinnase olukord ei muutu üldse või muutub väga vähe. Selline purunemine on iseloomulik kohevale, eriti jäikade struktuursidemetega pinnasele (c). Milline purunemisviis on tõenäoline sõltuvalt vundamendi süvisest ja liiva tihedusastmest, on esitatud joonisel 8.6 (Vesic 1963). 108 0 Talla sügavus m 1 Ü ld in e lih e
annaabi.ee 
