koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi)
GPS Globaalne asukoha määramise süsteem, mis koosneb sateliitidest ja Maal asuvatest seire- jaamadest ning võimaldab väga täpselt määrata geograafilisi koordinaate. 2. Võrdle Arvutikaart ja paberkaart Arvutikaart Paberkaart eelised *suheldavus(elavam pilt) *saab kokku murda (teha väiksemaks) *suumimine(suurend., vähend.) *saab igal ajal kasutada *kohesus(saad teada koheselt vajaminevat * infot) *ainulaadsus *kopeeritavus puudused *autoriõiguste küsimuste keerukus *hilinenud informatsioon *ei saa kogu aeg kasutada (N: läpaka aku *ei saa suurendada ega vähendada on tühi) Rasterkaart ja vektorkaart Sarnasused Erinevused
ja turundusele, mis on enamasti maailmas domineeriv. Olulised teemad: Kaotuse vastumeelsus (ingl k Loss Aversion) Ankrud Info subjektiivne organiseerimine (ingl k Chunking) känkimine Eesmärkide hajumine (ingl k Goal Dilution) pakkudes palju erinevaid funktsioone võidakse kaotada neile, kes keskenduvad vaid ühele Defitsiidi lisandväärtus (ingl k Scarcity Value) Valikute ülesehitus (ingl k Choice Architecture) Kohesus (ingl k Immediacy) Hinnataju (price perception) Kahte tüüpi mõtlemise lühikirjeldus (D. Kahnemani järgi), näited? süsteem 1 kiire ja automaatsete skeemidega. Tavaliselt ei allu inimese teadlikule kontrollile, otsusetegemine toimub ülikiirelt ja väikse energeetilise ressursiga süsteem 2 aeglane ja põhjalik. On rohkem kontrollitud ja neutraalsem. Sellise otsuse tegemine nõuab ka oluliselt suuremat pingutust
Muutunud on kaardi olemus ja funktsioonid, kaarti tootmise tehnoloogia, visualiseerimise võimalused. Mõju aspektid: korralduslik mõju ( kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, graafia kvaliteetsus, hakkab saama igaüks); muutuvad funktsioonid: universaalsus ( digitaalkuju, multimeedia, GPS-kaardid), muudetavus ( lihtne muuta- koostis, kujundus, kopeerimine..), suheldavus (interaktiivsus,suum, animatsioon), kohesus (reaalajaline kaardistus, sündmused), suurem formaliseeritus, ökonoomsus ( andmebaasipõhine kaarditootmine, 1 tuumandmebaas) 16. Mida nimetatakse metaandmeteks? Andmed andmete kohta e. Andmed kaardi kohta (nimi, Mk, projektsioon, tootja...) 17. Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine? Protsessid: andmehõive, andmetöötlus, väljund Komponendid: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon 18
· 15. Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule? Nimetage ja kirjeldage mõju aspekte. Korralduslik mõju -Kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, Graafika kvaliteetsus Muutuvad funktsioonid- Universaalsus (digitaalkuju, multimeedia..), Muudetavus (koostis, kujundus, kopeerimine, teisendamine), Suheldavus (interaktiivus) (suum, multimeedia-, päring, animatsiooon), Kohesus (reaalajakaardistus, GPS), Suurem formaliseeritus, Ökonoomsus (andmepõhine kaarditootmine) Kaart kui mudel- · Reaalsusmudel - Tagab andmekogude ühilduvuse loogilisel tasandil, Kirjeldab milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse ja milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse). Koosneb
Vihane „omama võimet mitte ainult viha väljendada, vaid ka seda mitte väljendada“ (1978:67). käitumine on õpitud. Kasutut, ennasthävitavat, isegi destruktiivset vihast mõtlemist ja vihast käitumist on võimalik ümber õppida ja omandada teised (kasulikumad, kohasemad Me elame ajastul, mil elu erinevaid aspekte mõjutab kohesus – viivitamatu rahulduse saamine ja konstruktiivsemad) käitumisviisid vihastamise puhuks. (mis puudutab toitu, televisiooni, võib-olla isegi suhteid), isegi kohene „teadmine“; või vähemalt kohene informatsioon. Teadmised ja informatsioon ei ole loomulikult üks ja sama (üleilmsel • Tuleb eristada viha kui emotsiooni ning käitumist, mis vihast tuleneb – eriti impulsiivset graffiti-seinal)
annaabi.ee 
