MUUSIKA JAAPANIS. Jaapani ühiskonda on väga tugevalt mõjutanud korea ja hiina kultuur, järelikult ka jaapanlaste muusikat on mõjutanud hiina muusika. Jaapanlased võtsid üle Hiina pillid ja kohendasid neid oma vajaduste järgi ning andsid siis nendele pillidele uued, jaapanipärased nimed. Ka jaapani muusika põhineb enamuses pentatoonilisele helireale. Jaapanlased on 20.sajandil silma paistnud oma tehnilise taibuga, nende valmistatud helitehnika ja elektrilised pillid(süntesaatorid) on väga kvaliteetsed ja uuenduslikud. Kuulsamad Jaapani helitehnika- firmad on SONY,PANASONIC, CASIO, YAMAHA, TECHNICS. Jaapanlaste pillid:
Kõik osalejad kogunevad lavale ja peagi on kuulda tsitaati Bornhöhe kuulsamaist teosest ,,Tasuja". ,,Ja hirmus kui vihane sõjajumal kihutas Tasuja otse rüütlite tihedamasse salka, seltsimehed tema kannul. Hirmsasti möllas ta tugev käsivars vaenlaste keskel, armutult saatis ta ühe ohvri teise järel enese eel surma, sai veel kord veriseks tasujaks. Tema seltsimehed langesid üksteise järel... Kuid viimaks välkus ka Tasuja mõõk viimset korda... Siis kadus ta, ja vaenlaste hulgad kohendasid end langenud kangelase surnukeha üle. ,, Kirjanikuhärra lahkub ja samal ajal loetakse: ,,Eduard Bornhöhe lahkus meie hulgast 17. novembril 1923. Meest, kes kogu oma elu oli kirjanikuna äärmiselt tagasihoidlik olnud, olid tema viimsel teekonnal saatma tulnud sajad ja tuhanded. Kõige rohkem oli noorsugu mitmed koolid täies koosseisus. Nii võttis uus sugupõlv vastu lahkunud rahvaliku kirjaniku pärandi. ,,
Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga vanamoori, kes pajupõõsa all istudes ussisõnu lausus. Kalevipoeg õppis ussisõnad pähe ning jätkas siis oma teed. Õhtu hakkas pimenema ning külm mehe ihu karastama, kui Kalevipoeg kaugelt künka tagant suits märkas. Kange mees seadis sammud künka poole. Jõudnud koopani, märkas Kalvite kallis poeg ahelate kütkes rippuvat kaunist katelt, mille ümber kolm meest tuld kohendasid ja leemt segasid. Kalevipoeg astus ligi ja viskas lauakoorma maha. Kõnetas siis mehi ja küsis meestelt pajas keedetava roa kohta. Mehed vastasid, et keeb vaese mehe katel. Kalevipoeg soovinud sellest osa saada. Mehed vastanud, et keedavad sööki nõidadele, tuuslar-taatidele, sortsi poegadele, vihavõttjatele, kadeduse kasvatajatele. Kalevipoeg soovinud minna nende peremehe kotta, et pärida luba söögist osa saada.
Laiuse kirikuõpetaja. Uurib samal ajal ajalugu. Tema konkreetne ajaloohuvi keskendub pärisorjuslikule korrale. Tema arusaama kohaselt tuli talupojad kohe pärisorjusest vabastada. Reformid pidid läbiviima monarh mitte mõisnikud. Merkel- 1769-1850- Rääkis, et pärisorjus takistab riigi arengut, uuenduste vastuvõtmist. Petri- Eesti uusaeg 20 märts Eelmine loeng 1804 aasta talurahvaseadused. Kokkuvõtteks olid need seadused talurahvakaitseks ja need muutused kohendasid varasemat süsteemi kuid ei muutnud seda. Olid kohendavad. Nende kahe seadusega tekkis rivaliteet kahe kubermangu vahel. Liivimaa ja eestimaa vahel. Keskvõim soovid seda et talurahva seadused oleks kubermanguti võrdsed. 1804 a seadus nägi maamõõtmist ja hindamist. Talurahvas ei olnud rahul. Liivimaal oli väljaastumisi vähe, sellele vaatamata paigutati küladesse sõdureid, sest kardeti, et talurahvas hakkab rahutusi tegema.
Uuendused rauatööstuses Malmi toodeti nüüd aina rohkem, rabeduse tõttu oli selle kasutamine aga piiratud. Sitke raua saamiseks võeti eeskujuks 17. saj. Levinud peegelduva leegiga ahjust. Prantslased sulatasid sellega kirikukellade pronksi. Ahju tunti ka Rootsis ja Inglismaal. 1677 võttis Carroni rauatehase arstist omanik John Roebuch patendi leekahjule, kuid ei suutnud oma ideed ellu viia. 1766 kohendasid vennad Cranage'id hariliku sulatusahju ümber leekahjuks ja sealt kivisütt põletades said päris head separauad. Nende rakendatud leegiväli hoidis ära lisandite ülekandumise kivisöest metalli. Et raud sulatamise jooksul vajas pidevat segamist, hakati võtet kutsuma pudeldamiseks. Üsna samasuguse tulemuseni jõudis ka ameeriklane John Cokhutt (1783). Lõpliku lihvi pudeldamismenetlusele andis 1784 laevamaakler Henry Cort. Nuputati teistegi võimaluste kallal
ning hoidis käed ristis põlve ümber. Tema vanad, 31 aga mitte tuhmid silmad vaatasid puulehtede liikumist, kui tasane tuuleõhk neid kiigutas. Kord mühas äkiline kange hoog läbi metsa, oksad paindusid, lehed visklesid läbisegi, mõned langesid keereldes maha. Nad olid samasugused kui teisedki, aga neid murdis ootamatu tuulehoog . . . Ja selle ohvriga rahul, vingus tuul mööda ning segamini paisatud lehed kohendasid end rahus endisele paigale, nagu poleks midagi juhtunud. «Ühed langevad, teised püsivad,» ümises vanamees, vanamees, iseeneses, «ei või ühesugune õigus maailmas valitseda. Üks kaob teeniata hädas ja teised lasevad ta kahetsemata kaduda. Kes teab kui pea iseenese kätte seesama'lugu võib tulla? Ei maksa õnnetuste üle kurta, ei maksa, ei maksa . . . » Vanameest valdasid mälestused, ta raputas pead ja langes mõttesse.
annaabi.ee 
