Jaan Vihalemm 11d Euroopa keelte päev, millele omistaksin kõigepealt äärmiselt halva kohavaliku, oli võibolla liialt energiline. Sealne informatsioon lõi alguses vaata et uppi. Algne mulje oli kohe, et kõikjal siblivad "klienditeenindajad", jagatakse lendlehti, lippe, õhupalle. Mingid pagana koorid laulavad ja kui ma ei eksi, rääkib keegi mikrofoni kah. Ma ei imesta, et nii mõnigi rahulik ja kiilaspäine pereisa jäi veidi kaugemale asjade kulgu jälgima, julgemata lähemale minna. Kui aga see tagaplaanile jätta, siis hakkasid kiirelt huvi pakkuma erinevate
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju
liikumisest sai innustust vabadusliikumine, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. Virumaal asub üks kaunimaid, aga ka suurimaid tänaseni tegutsevaid kloostreid, mis alustas tegevust Kuremäel juba 1892. aastal. Pühtitsa Jumalaema Uinumise õigeusu nunnaklooster pidi kaasa aitama õigeusu levikule protestantlikul maal ning see rajati kohta, mida nii luterlased kui õigeusklikud pühitsetud mäeks pidasid. Nimelt oli jumalaema end siin kohalikele talumeestele juba 16. sajandil ilmutanud ning kohavaliku õigsust kinnitasid mäelt leitud Jumalaema Uinumise ikoon ning all orus asuv tervendava mõjuga allikas. 4 Statistika rahvaarv, pindala ja asustustihedus (seisuga 2006) Linnad Rahvaarv Pindala,km2 Elanikku km2 kohta Kiviõli 6925 11,75 589,4 Kohtla-Järve 45740 41,77 1095 Narva 66936 84,54 791,8
taasiseseisvumiseni. Virumaal asub üks kaunimaid, aga ka suurimaid tänaseni tegutsevaid kloostreid, mis alustas tegevust Kuremäel juba 1892. aastal. Pühtitsa Jumalaema Uinumise õigeusu nunnaklooster pidi kaasa aitama õigeusu levikule protestantlikul maal ning see rajati kohta, mida nii luterlased kui õigeusklikud pühitsetud mäeks pidasid. Nimelt oli jumalaema end siin kohalikele talumeestele juba 16. sajandil ilmutanud ning kohavaliku õigsust kinnitasid mäelt leitud Jumalaema Uinumise ikoon ning all orus asuv tervendava mõjuga allikas.
Õigeusu ringkonnad lugesid seda vastuhakuks ning kasutades kuberneri võimu, peatasid ehituse, võtsid ära mäepealse maa koos vastvalminud kirikuga. Ehitasid sellele mõned lisatornid õigeusu ristidega ja teised hooned ning rajatised. Hiljem lammutati vana kirik maha ja asemele tehti uus katedraal. Teisele küsimusele vastas 27%, et on küll kloostri ehitamisel pistmist legendiga, aga 6% neist arvas, et pigem kaudselt, kuid mingil hetkel mõne otsustaja jaoks võis see kohavaliku paremaks põhjendamiseks olla otsustav. Ajaloos on tihti otsustav mõne olulise inimese tahe. Kolmandale küsimusele vastas 20%, et usuvad legendi Jumalaema ikoonist, 13% aga, et legend on välja mõeldud jutt ja seda on hea uskuda. Ning kindlasti oli keegi, kes need asjad oskas kokku panna ja jutuks teha. Neljandale küsimusele vastas 13%, et ei tea, teine 13%, et tegemist on püha maaga ja 7%, et väidetavalt kutsusid õigeusklikud ( ja mitte ainult) Kuremäe kanti Pühtitsaks
annaabi.ee 
