Looduslik valik ja muutlikus Natural selection and variation • Millised on loodusliku valiku toimimiseks tarvilikud tingimused? • Millised on loodusliku valiku eri vormid? • Uus varieeruvus tekib läbi rekombinatsiooni ning mutatsiooni ning on oma kohasuse suunas juhuslik Looduslik valik (LV), et toimida, nõuab: 1) Reproduktiivsust 2) Pärilikkust (järglaskond peab sarnanema vanematega) 3) Varieeruvust indiviiditi üldiselt 4) Varieeruvust kohasuses (fitness) kitsamalt (seotuna varieeruvusega mõnes muus tunnuses) Kui need tingimused on täidetud toimib LV automaatselt (Ja kui mõni ei ole siis LV ei toimi) LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik populatsiooni
auhinna Kokkuvõtvalt siis raamatu ,,Vääriti mõõdetud inimene" kolmest esimesest peatükist. Esimene peatükk ,, Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit": Hinnates teaduse mõju 18. ja 19. Sajandi seisukohtadele rasside olemusest, peame me kõige pealt mõistma tolleaegse ühiskonna kultuurimiljööd, kus juhid ja intelluktuaalid ei kahelnud vähimalgi määral inimeste rasside alusel järjestamise kohasuses ja sündsuses indiaanlased olid valgetest madalamal ja mustanahalised kõigist kõige madalamal. Üks grupp - nn. karmi käes poliitika pooldajad olid seisukohal, et mustad kuulusid madalamasse rassi ning nende bioloogiline staatus õigustas nende orjastamist ja koloniseerimist. Teine grupp nimetame neid leebe poliitika pooldajateks oli päri, et mustad olid alaväärtuslikud, kuid arvas samal ajal, et inimeste õigus vabadusele ei sõltunud nende intelligentsitasemest
mitmetel põhjustel: tavaliselt viitavad teadlased organismidele kasutades standardset binomiaalset nomenklatuuri, see on kõrgeim taksonoomiline ühik, mida ei saa rohkem või vähem kokkuvõtvaks teha, see vastab inimeste ettekujutlusele erinevat tüüpi organismidest, näiteks koerad on üks liik, kassid teine. Praktiliselt defineerivad bioloogid liiki kui organismide populatsiooni, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. See võib väljenduda kohasuses samale nisile ja geneetilise materjali ülekandes ühelt organismilt teisele. Täpsem sarnasuse tase on siinkohal suvaline, kuid see definitsioon on kasutusel organismide puhul, kes paljunevad mittesuguliselt nagu mõned taimed ja mikroorganismid. Seksuaalselt paljunevate liikide puhul jagatakse geneetilist materjali reproduktsiooni teel ning organisme loetakse ühte liiki kuuluvaks juhul, kui nad jagavad piisavalt geene, et toota viljakas järglane. Järelikult on liik ristuvate
kroonikaks, milles on rängad ja õpetlikud eksimused intelligentsuse teooria lähtealustes ja selle õigustuses. (Gould, 2001). 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit Gould toob välja, et hinnates teaduse mõju 18. ja 19. sajandi seisukohtadele rasside olemusest, on vaja kõigepealt mõista tolleaegse ühiskonna kultuurimiljööd, kus juhid ja intellektuaalid ei kahelnud vähimalgi määral inimeste rasside alusel järjestamise kohasuses ja sünduses – indiaanlased olid valgetest madalamad ja mustanahlised kõigist kõige madalamal. Jaguneti kahte gruppi: nn karmi käe poliitikud olid kindlad, et mustad kuulusid madalamasse rassi ning nende bioloogiline staatus õigustas nende orjastamist ja koloniseerimist; teine grupp ehk leebed poliitikud olid päri, et mustad on alaväärtuslikud, kuid arvasid samal ajal, et inimeste õigus vabadusele ei sõltunud nende intelligentsiastmest. Thomas Jefferson kirjutas: „Milline
vajadust muutuda. 1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle, mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus. Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Toimub kindlate alleelisageduste kindlasuunaline sagedusmuutus. Võivad fikseeruda ka retsessiivsed alleelid. Mida väiksem aju, seda kohasem 2
sealhulgas: sõnastusest peab olema aru saada, millega tegu ja kes parajasti "kõneleb" (kas tegu on intervjueeritavate hoiakute / kogemustega, analüüsija tõlgendusega või teistest allikatest pärineva materjaliga). 3. Uurimuse läbipaistvus ja korratavus: · selgita oma andmekogumise ja analüüsimeetodeid sel määral, et veenda sama ala spetsialisti uurimuse loogilisuses, aususes ja kohasuses; · demonstreeri seda, kuidas järeldusteni jõudsid, ka analüüsi esitamisel. UURIMISEETIKA Eetikaks nimetatakse moraalipõhimõtteid ja väärtusi, mis mõjutavad uurija või uurijate rühma uurimistegevuse teostamise viisi. Uurijatel on moraalne kohustus selgitada oma küsimusi ja leida neile vastused ausalt ja korralikult. Põhimõte: uuringud ei tohi kunagi kahjustada inimväärikust. Uuringus osalejad peavad selleks eelnevalt andma informeeritud nõusoleku ning osalema
annaabi.ee 
