järgnevale põlvkonnale. Kahjulikud mutatsioonid surevad välja või siis kaovad. Muutudes teadlikumaks ja oskuslikumaks, osates paremini juhtida iseennast, toimus ka psüühika evolutsiooniline areng. 4. Mis on kohastumuslik probleem (adaptive problem)? Kohastumise käigus sobitutakse keskonda. Kõikvõimalikke iseärasusi arvesse võttes tegutsetakse harjumuspärasel viisil, sellisel, mis toimib ja on jätkusuutlik. Elujõulisemad on need, kes kohastumustele paremini ja kiiremini reageerivad ning need omaks võtavad. . Kohastumuslikke eluviise kohandades pidevalt muutuva keskkonna tõttu toimib areng. Vanemad on omandanud teatud hulga kohastumusi, siis tema järglased tegutsevad esialgu instiktide toel ja vanema hoole järgimisest. Kohastumisi ei pärita, need omandatakse. 5. Millised olid kiviaegse kütt-korilase peamised kohastumuslikud probleemid? Primitiivne eluviis. küttida ja korjata grüünest, et toitumisvajadused rahuldada
Evolutsiooniliselt on veetaimed tekkinud maismaataimedest ning rohttaimed kujunenud puukujulistest vormidest (meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele: kserofüüdid (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid), mesofüüdid, hüdrofüüdid, hügrofüüdid. Eristatakse veel varjutaimi, mis kunagi ei suuda kasvada täisvalguse tingimustes (mitmed sõnajalad näiteks) ning liaane ja epifüütseid taimi. Liaanid on ronitaimed. Epifüüdid teisi taimi kinnitussubstraadina kasutavad taimed (ei tarvitse alati olla parasiidid!). ********************************************************************
üksteisest liiga kaugel. • Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. • Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. 9. Divergents - Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades.(jäsemete mitmekesisus) Divergentsi ulatus sõltub: • uue organismitüübi arenguvõimelisusest • elupaikade mitmekesisusest (uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme) Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik
· Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. · Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. · Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. 9. Divergents - Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades.(jäsemete mitmekesisus) Divergentsi ulatus sõltub: · uue organismitüübi arenguvõimelisusest · elupaikade mitmekesisusest (uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme) Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik imetajate põhitunnused, ehkki kehakujult sarnaneb ta kalaga)
(http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html, 04.10.2009) Joonis 1. Leiopelma archeyi levila (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_archeyi_range.PNG 04.10.2009) 1.1.2.Hamiltoni konn Hamiltoni konn (Leioplema hamiltoni) on üks maailma haruldasemaid konni. Tema arvukus on alla 300 isendi. Fossiilsed leiud näitavad, et tema kunagine levila oli Waikatost Punakaikini, kuid nüüd on tema levila vaid Stephensi saarel Cooki väinas. Täna kohastumustele maa peal elamiseks ei ole ta tagumistel ja eesmistel jalgadel ujulesti. Kasvab kuni 5 cm pikkuseks. Säilitamise eesmärgil on osad konnad viidud üle Chetwodei saartele. IUCNi andmetel on see liik kriitiliselt ohustatud. Nad on väga sarnased L.pakeka-le ja viimase ajani peeti neid samaks liigiks. 2001. aastal leidsid teadlased, kasutades molekulaarseid uuringuid, et nad on erinevad liigid ja soovitasid
Olemasolevate struktuuride liitumisel tekib uus funktsioon. Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel. Kõik uued tunnused tekivad vanadest sammhaaval LV tulemusena. Nõuab suuri populatsioone ja palju aega. 10. Kuidas tekivad uued tunnused? Preadaptatsiooni mõiste. Too näiteid. Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest. Vaata eelmist küsimust. 11. 13. Seleta geneetilisi/arengubioloogilisi/ajaloolisi/ piiranguid kohastumustele. Too näide. (eelpool vastatud) 14. Mis on lõivsuhe? Too näiteid evolutsiooniliste tagajärgedega lõivsuhetest Vastsündinu suurus (ja eriti pea) on ohtlik emale, aga vajalik, et ta ellu jääks. 1. Milline on soo hind liigis, milles a) on 1 isane 2 emase kohta; b) 1 emane 2 isase kohta; c) 1 emane 1 isase kohta? a) 1/3 = 0,33 33% b) 2/3 = 0,67 67% c) 1/2 = 50% 2. Kirjelda sugulise paljunemise miinused. Genoomi lahjendamise kulu ainult pooled geenid emalt
annaabi.ee 
