T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine. Kohanemisnäitajad: psühholoogiline heaolu (ja heaolutaseme muutus!), hakkamasaamine sotsiaalses elus, kehaline tervis. Termani pikaajaline uurimus: isiksuseomaduste mõju elueale ja tervisele. Väiksem risk: meelekindlatel ja vähem rõõmsameelsetel! (võimalik, et kasutasid teistsuguseid kohanemisviise kui madala meelekindlusega lapsed/uuritavad) Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist. Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks. Toimetulekut võib pidada isiksuseomaduste püsivuse säilitamise vahendiks!!!!
Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid. Normaalseid kriise on raske eristada psüühilistest häiretest. Kriiside ja häirete vahel on järgmised olulised erinevused: soodsatel juhtudel võib kriisidest saada positiivse kogemuse. Nad on inimest edasiviivad, uusi psüühilisi kohanemisviise ja tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5
vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele (Kidron, 2003). Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus toimetulekusuutlikkust, ümber kohaneda, juurde õppida (Rogers, 1942) Näited nõustamisega seotud eesmärkidest *arendada kliendi toimetulekuoskusi, *julgustada klienti oma probleemile lahendust otsima, *korrigeerida kliendi käitumist, eesmärke, kohanemisviise, *aidata kliendil kriisiolukorrast väljuda, *toetada klienti tema töö- või olme-probleemide lahendamisel, *aidata kliendil saavutada elus suuremat eneseusaldust ja spontaansust, * arendada kliendi iseseisvust - pane ta formuleerima ja põhjendama. Andma talle võimalus võimalikult palju otsuseid ise vastu võtta. Nt lased kliendil ise istekoha valida. *aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikkeuskumusi ja tõekspidamisi,
ja inimestevaheliste probleemide lahendamisel praktilist abi. Nõustamisel arendatakse kliendi vastutus-tunnet, võimet määrata ise elus oma tähtsad eesmärgid ja nende saavutamise teed (Burks & Steffler, 1979). Nõustamise detailsed eesmärgid (Nystul, 2006, Dietrich, 1999): 1. Arendada kliendi toimetulekuoskusi 2. Rahustada klienti 3. Julgustada klienti oma probleemile lahendust otsima 4. Korrigeerida kliendi käitumist, eesmärke, kohanemisviise 5. Aidata kliendil kriisiolukorras väljuda 6. Anda kliendile konkreetset nõu tema töö või olmeprobleemide lahendamisel kuhu peaks pöörduma, kust saab näiteks sotsiaalabi 7. Aidata kliendil saavutada elus suuremat eneseusaldust ja spontaansust tuleb endal ehe olla, siis saavutad ka kliendil spontaansuse 8. Aidata kliendil leida elu mõtet 9. Aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikke uskumusi ja tõekspidamisi
annaabi.ee 
