Elustiil: Väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Väärtuspõhine käsitlus: Lõppväärtused- inimeste veendumused elu lõppeesmärkides. Instrumentaalsed väärtused- inimeste veendumused õigetes meetodites, kuidas lõppeesmärke saavutada. Hoiakud: Väljendavad inimese üldiseid hinnanguid, tundeid ja mõtteid erinevate asjade suhtes. Hoiak on suhteliselt püsiv, reageerib soosival või mittesoosival viisil. Kohanemisfunktsioon- hoiakud aitavad säästa aega, sest igat objekti, millega on varasem kogemus ei pea hakkama uuesti hindama. Hoiak on suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindal soosival või mittesoosival viisil. Tajumine: Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Õppimine: Kogemuste omandamisel tekkiv suhteliselt püsiv käitumine või mõtlemise muutus. Mälu:
Sveits oli küllaltki liberaalne ja vaba, kus Jung võis kohata seksuaalseid hälbeid ja perverssusi, mida ei peetud üleloomulikeks. Austrias sellistest asjadest ei räägita. Ta arvas, et inimestel on olemas psüühiline aluspind, millel on kalduvus luua teatud müütilist materjali. Ta arvab, et need mängivad elus suurt rolli, et inimesed saaksid oma elu mõtestada ja sellele tähendust anda, aga samas kompenseerivad need ebaõnnestumist, saamatust. Müüdi ülesandeks on kohanemisfunktsioon. Jungil on libido tähenduseks vaimne, loov energia. Jungi kuulsus oli 20. sajandil Zürichil sama kuulsus mis Freudil. Teda häiris see, et teda nimetati Freudi õpilaseks, kuigi ta polnud Freudi tööle kunagi midagi kaasa aidanud. Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid. Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi.
Pärast narkootikumide tarbimist vähendab või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise, kuna need on organismis juba olemas. 4. Miks on narkootikumidest võõrutamine väga raske ja pikaajaline protsess? Kui narkootikumide toime on lõppenud, ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida ja tekib vajadus uue annuse järele. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus Refleks on organismi kohanemisfunktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks väliskeskonnast või organismist tulevale ärritusele. Refleksi kulgemise tee on refliksikaar. Refleksikaar koosneb: 1. Erutust vastu võttev retseptor 2. Närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadud erutus analüüsitakse 4. Närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse 5. Reageeriv organ mingi lihas või nääre Refleksid jaotuvad: 1
Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv)
Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks – kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv)
annaabi.ee 
