tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid Geograafiline murdeahel - Geograafiline murdeahel on ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult.Nt Romaani keelte murded Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis; germaani keelte murded Austrias, Sveitsis, Saksamaal, Belgias, Hollandis; · Küladevahelised erinevused. · Tihtipeale kumulatiivsed erinevused.
+/- · Tulemuse saab kohe · Mõistmisraskused? · Ühiskonna killustumine? · Korra häving 11 19. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja /või teatud sotsiaalse rühmaga. Kohamurde sünonüüm. Kirjakeeleta pisikeeled. Keel ei ole lingvistiline mõiste, mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, geograafiliste, ajalooliste, sotisoloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu. Geograafiline murdeala ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult. Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse
Praeguse definitsiooni järgi ei ole släng seega kogu allkeel vaid ainult teda muudest allkeeltest eristav osa (nagu murdesõna kirjakeeles). Seega tuleks kõigepealt selgeks teha, mida me slängina defineerimne. Võimalusi on kaks: - släng ongi ainult spetsiifiline sõnavara; - släng on kindlas situatsioonis kindla inimrühma poolt kasutatav allkeel tervikuna. Sellises kõnes on nagu ikka suurem osa sõnu üldkeelsed ja ainult osa klassikalises mõttes slängis. Siin on analoogia nt kohamurde defineerimisega. Ka murrete puhul kõneldakse mõnikord murdesõnast või murdevormist ja mõnikord võetakse murde alla kokku kogu keeleüsteem, mille puhul suur osa jooni on tegelikult ühised mitmele murdele. Praktiliselt on nt peaaegu kõik murrakute erijooned eesti murretes tegelikult aktsendierinevused. Ja ka suurem osa 29 südaeesti murrete vahelisi jooni taandub tegelikult hääldusele
üldse arvutisõnavara. Keel ja murre- maailmas on ligi 7000 räägitavat keelt. Keele mõiste on vaieldav. Nt on põhjaeestlastel raskem aru saada lõunaeestlastest kui rootslastel norralastest, kuigi neil on täiesti erinev keel, kuid lõuna ja põhjaeesti keelt loetakse eesti keele murreteks. Probleemiks on see, mille poolest keel ja murre erinevad. Keele saatuseks on tihti ainult normikeel, mida peetakse tõeliseks keeleks. Keele ja kohamurde erinevus ei ole seega üldjuhul seotud mitte keeleliste erinevustega, vaid ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste piiridega. Dialekt- tähistab keele varianti, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse grupiga. Enamasti on nii, et peame üht dialekti ,,õigeks". Keeled maailmas- kõige rohkem erinevaid keeli esineb Aafrika keskosas ja Kaukaasia piirkonnas ka väga
annaabi.ee 
