Iga kord, kui laps tunneb end kurva, vihase või hirmul olevana, saab ta alati oma lemmiklooma juurde minna. Koera paitamine ja kaisutamine maandab stressi ja rahustab. On tõestatud, et loomadega koos viibimine võib lastel vähendada ärevust. Ühes uuringus mõõdeti 3‒6-aastaste tervete laste vererõhku, pulssi ja käitumuslikku distressi kahel erineval arstivisiidil. Ühel külastusel oli ruumis koer (lapsega mitteseotud), teisel korral koer puudus. Koera kohalolul esinesid lastel madalamad vererõhu näitajad, aeglasem pulss ja vähem käitumuslikku distressi. (Casciotti & Zuckerman, 2015) Koduloomadel võib lisaks olla oluline mõju laste tervisele. Ühes uuringus leiti, et lastel, kes elavad oma esimese eluaasta kodus, kus on lemmikloom, on suurema tõenäosusega tervemad kui lapsed, kes ei ela koos koduloomaga. On võimalik, et oma varajases elus loomadega kokkupuutumine võib stimuleerida immuunsüsteemi nakkuste vastu paremini võitlema.
või naaseb. Laps ei uudista eriti keskkonda hoolimata sellest, kes ruumis viibib. Emotsioonid on samuti ühetaolised hoolimata sellest, kes on ruumis või kas ruum on tühi. Nad ei ilmutanud distressi lahkuminekul ning kas ignoreerisid naasvat lapsevanemat või ambivalentselt ilmutades mõningat kalduvust läheneda lapsevanemale kohati ignoreerides ja eemaletõmbudes. Turvaline kiindumus (B) Laps, kes on turvaliselt oma emasse kiindunud, uurib lapsevanema kohalolul vabalt ümbrust kasutades lapsevanemat turvalise paigana, mille najal uudistada. Laps suhtleb võõraga ema kohalolul, kuid muutub nähtavalt häirituks, kui lapsevanem lahkub. Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt. Lapsed on hilisemas eas kohanemisvõimelised, edukamad suheldes eakaaslastega. Tõrges ebakindel kiindumus (C) Lapsed ilmutasid distressi juba enne vanemast lahutamist, ning olid klammerduvad ja raskesti lohutatavad
vahepeal. Ühelt poolt teadmine, et neid on alt veetud, teisalt kindlus oma turvalisuse suhtes. TÜVKA fuajee kolme noore tüdrukuga käitus aknatagune vaatleja leebelt. Ta käitumine oli kõige enam sõbralikult huvitunud, sellest tulenevalt olid ka reaktsioonid pisut avatumad ja ootuspärasemad. Tüdrukud tundsid jälgija vastu suhteliselt vähe huvi, neile pakkus ta pigem nalja. Juba õige lühikese aja möödudes ei olnud tema kohalolul nende jaoks enam mingit tähtsust ja tähelepanu saamiseks oli vaja seda norida, st koputada ja lehvitada, mis samuti ei toonud suuremaid tulemusi kui peade pööramine ja naer. Paraku ühel hetkel meie kaamera avastati ja seega olime sunnitud edasisest üritamisest loobuma. KOKKUVÕTTEKS Eksperimendi läbi viimine osutus algselt loodetust tunduvalt huvitavamaks ja mitmekesisemaks ning ka tulemusrikkamaks. Paraku osutus teatavaks piiranguks aeg ja Viljandis asuvate avalike ruumise vähesus.
Nad võivad küsida küsimusi nagu kelle käes on võim? Kas on vastuvõetav öelda või teha seda ja seda? Kas grupis esineb koalitsioone? Kas mõnedel liikmetel on varjatud eelarvamusi? Kas on teatud isiklikke teemasid, mille suhtes mõned grupiliikmed on tundlikud? Näiteks võib ülekaaluline grupiliige tunda end ebamugavalt, kui jutt käib dieetidest ning seega võivad teised grupiliikmed isekeskis otsustada ülekaalulise isiku kohalolul dieedist mitte rääkida. Kuigi norme õpitakse mitmesugustel viisidel, on kõige sagedasem viis õppida neid läbi positiivse ja negatiivse toetuse. Katse-eksitus meetodiga teevad uued liikmed kindlaks, millist käitumisviisi aktsepteeritakse ning tunnustatakse teiste grupiliikmete poolt ja milliseid käitumisviise peetakse ebasobivaiks või destruktiivseks. Veel üks viis, kuidas uued grupiliikmed norme ära tunnevad, on jäljendamise kaudu, mis kujutab endast
pärssimist. Teiste juuresolek tekitab füsioloogilist erutust, vajalik on valmisolek reageerimiseks. Ärevus suurendab dominantsete, hästi õpitud reaktsioonide teket. oluline sobivus dominantse reaktsiooni ja ülesande nõuete vahel. Kui dominantne reaktsioon osutub antud situatsioonis õigeks, siis see soodustab ülesande lahendamist, kui mitte, siis pärsib. Ekspertide puhul on ka keerulise ülesande lahendamise juures teiste kohalolul soodustav mõju (nt matemaatikaprofessorid ja matemaatikaülesanded). Hirm hinnangute ees (evaluation apprehension) hirm teiste hinnangu ees. Ärevust ei pruugi tekitada üksnes teiste kohalolek, vaid hirm, et teiste ees jäädakse lolliks või näidakse saamatuna. Tungiteooria ja hirm teiste hinnangu ees ei seleta täielikult sotsiaalse soodustamise ja pärssimise fenomene. Ei rakendu loomade puhul: nt kanad ei mune rohkem mune, kuna teised on nende läheduses.
annaabi.ee 
