Sellest tulenevalt on seadusandja sanktsioneerinud eelpool nimetatud süütegude toimepanemist eriti rangelt. 01. jaanuaril 2004. aasta jõustunud seadusega muudeti karistusseadustiku narkootikumidega seotud kuritegude karistusastmeid veelgi rangemaks, väljendades nii riigi suhtumist vastavatesse süütegudesse. Uurimustöös käsitleb autor just kriminaliseeritud ainete käitlemise eest kohaldavaid sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika, mitte niivõrd kuriteo enda üle juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö
nõuetele vastavana vormistatud dokument, mida tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusnorm on käitumiseeskiri inimeste teadvuses, õigusaktis on needsamad käitumiseeskirjad dokumenteeritud paberkandjal. Õigusaktidel on oma nimetused (liigitähistused) sõltuvalt sellest, kas tegemist on üldaktide või üksikaktidega nt.seadus, seadlus, määrus, otsus, korraldus, kläskkiri jne.) Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks.Õigust kohaldavaid õigusakte nimetatakse üksikaktideks.Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlikus väljaandes, Eesti Riigi Teatajas (RT) ja Riigi Teataja isas(RTL). Ametliku eriväljaandena võidakse avaldada mahukad süstematiseeritud õigusaktid, nt.seadustikud ehk koodeksid või nende kommentaarid. Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. Sõltuvalt õigusakti andjast (parlament, riigipea, valitsus) on need erinevad
käsund, käsk, lähteülesanne); Õigusenormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mis on õigusakt. Õigusaktidel on oma nimetused (liigitähistused) sõltuvalt selles, kas tegemist on üldaktide või üksikaktidega (nt seadus, seadlus, määrus, otsus, korraldus, käskkiri jne). Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks. Õigust kohaldavaid õigusakte nimetatakse üksikaktideks. Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlike tekstidena riigi ametlikus väljaandes, Eesti Riigi Teatajas (RT) ja Riigi Teataja Lisas (RTL). Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. 28. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas
õigusakt. Õigusnorm on käitumiseeskiri inimese teadvuses, õigusnorm õigusaktis on paberkandjal fikseeritud (dokumenteeritud) käitumiseeskiri. Õigusaktidel on vastavad nimetused (liigitähistused) sõltuvalt sellest, kas tegemist on üldaktide või üksikaktidega (nt: seadus, määrus, otsus, korraldus, käskkiri jne). Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks. Õigust kohaldavaid (rakendavaid) õigusakte nimetatakse üksikaktideks ehk individuaalaktideks. Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlike tekstidena riigi ametlikus väljaandes (Eestis: Riigi Teataja (RT); Riigi Teataja Lisa (RTL). Ametliku eriväljaandena võidakse avaldada mahukad süstematiseeritud õigusaktid, nt seadustikud ehk koodeksid või nende kommentaarid (seadustiku kommenteeritud väljaanne). Õigusaktide liike
annaabi.ee 
