1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10
· Alles jäi 4 prefektuuri o Harju pref ( Tallinn ) o Lõuna pref ( Tartu, jõgeva, viljandi, põlva, võru, valga maakond ) o Ida pref ( lääne- ja ida-virumaa maakond, Jõhvi ) o Lääne pref ( hiiu, saare, lääne, pärnu, järva, rapla maakond ) Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei riikliku järelvalvet teostav ja riikliku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega. Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefektuur. Konstaabel võiksema piirkonna politseiametnik. Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse
2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULEERIB ERAÕIGUS
sankstioon. ä sanktsioon. Fikseerib sunnivahendi Ei näita rakendatatvat r Kujutab üheselt, täpselt, minimal- ja sunnivahendit, jättes at konkreetsel kujul ilma maksimaalpiirid, mille selle normi rakendaja lu valikuvõimalusteta antud piire kohaldab sanktsiooni enda otsustada. se sunnivahendit. Nt õigusnormi kohaldav isik. Tänapäeval arenenud as ennistavad Nt karistusõiguses riikides ei kasutata t sanktsioonid(taastada kuridegude m endine olukord), sanktsioonid(karistatakse e absoluutseid meetmeid 6-15 aastase jä sisaldavad vangistusega). r sanktsioonid(surmanuhtl gi us, lepingu kehtetuks tunnistamine). St Lihtsanktsioon
piiravalt. 56. Juriidilist vastutust liigitatakse: 1. sõltult juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus haldusvastutus 2. sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: kriminaalvastutus: vastutus kuriteo toimepanemise eest. Vastutus nähakse ette kriminaalseadustikus. Vastutuse liigi ja määra näeb ette vastav kriminaalõiguse norm ning kohaldav pädev organ on kohus haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest tsiviilvastutus: füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb tsiviilõiguslike normidega ettenähtud juriidiliste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava või mittetäieliku täitmisega, aga samuti mõne teise õiguserikkumisega kaasnenud kahju tekitamisega distsiplinaarvastutus: töö- ja teenistusvahekorras määratav juriidiline vastutus
kvalifitseeritava teo toimepanek; 2) haldussundi kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid (riikliku järelevalve organid ja nende ametiisikud), samuti halduskohus seaduses ettenähtud juhtudel; 3) haldussundi kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid. Teenistusalluvussuhetega seonduvate õiguserikkumiste korral kohaldatakse distsiplinaarsunni või seaduses sätestatud juhtudel muid sunnivahendeid. Haldussundi kohaldav ametiisik esineb võimuesindaja staatuses; 4) haldussunni kasutamise konkreetseteks eesmärkideks võib olla õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine, õiguserikkuja vastutusele võtmise 103 ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine. Haldussund võib omada ka üldpreventiivset tähendust õiguserikkumiste ärahoidmisel; 5) haldussundi kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel;
kvalifitseeritava teo toimepanek; 2) haldussundi kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid (riikliku järelevalve organid ja nende ametiisikud), samuti halduskohus seaduses ettenähtud juhtudel; 3) haldussundi kohaldatakse väljaspool teenistusalluvussuhteid. Teenistusalluvussuhetega seonduvate õiguserikkumiste korral kohaldatakse distsiplinaarsunni või seaduses sätestatud juhtudel muid sunnivahendeid. Haldussundi kohaldav ametiisik esineb võimuesindaja staatuses; 4) haldussunni kasutamise konkreetseteks eesmärkideks võib olla õigusvastase käitumise lõpetamine ja selle kahjulike tagajärgede ärahoidmine, õiguserikkuja vastutusele võtmise 103 ja õiguserikkumise asja menetluse tagamine ning õiguserikkuja karistamine. Haldussund võib omada ka üldpreventiivset tähendust õiguserikkumiste ärahoidmisel; 5) haldussundi kohaldatakse selleks eraldi kehtestatud menetlusnormide alusel;
annaabi.ee 
