· eeskirja ülevõtmisperiood (ELi direktiivid) peab olema läbi. Enamikul ELi toimimise lepingus sisalduvatel vaba liikumist käsitlevatel eeskirjadel on vahetu õigusmõju ning neid võivad vaidlustada üksikisikud ja äriühingud. Ka Euroopa Kohus on mitmetes kohtuotsustes sedastanud, et ka ELi määruste, direktiivide ja otsuste teatud sätetel on vahetu õigusmõju. Vahetu kohaldatavus Mõnikord räägitakse lisaks vahetule õigusmõjule ka vahetust kohaldatavusest. Vahetu kohaldatavus tähendab, et eeskiri kehtib koheselt kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohtu sõnul ei pea see olema sisse viidud või üle võetud siseriiklikku õigusse 2. ELi toimimise lepingu kohaselt on vahetult kohaldatavad näiteks määrused. Mitte kõik vahetult kohaldatavad ELi õiguse sätted ei oma vahetut õigusmõju. Mõned eeskirjad on näiteks suunatud riikidele või muudele avalik-õiguslikele asutustele ega sätesta konkreetseid õigusi üksikisikutele.
selt peab õiguskantsler analüüsima riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid. See säte jätab aga sootuks lahtiseks kriteeriumi, mille alusel õiguskantsler talle riigiasutuste töö kohta tehtud ettepanekuid analüüsib. Kriteerium sisaldub põhiseaduse § 139 lõikes 1 ja selleks on põhiseadusele ja seadusele vasta- vus. Kui isiku kaebus puudutab universaalset akti, siis küsimust ei teki. Kui isiku kaebus puudutab aga individuaalakti, tekib küsimus esimese lõike kohaldatavusest. Ombudsmani funktsiooni teise põhiseadusliku alusena tuleb kõne alla põhiseaduse § 139 lõige 1, mida on seni käsitletud eranditult põhiseadus- ja seaduspärasuse järelvalve funktsiooni alusena. Selline tõlgendus on võimalik, kui käsitleda terminit õigustloov akt laialt, sääraselt, et see hõlmab ka halduse individuaal- aktid. Vastavalt enamuse seisukohale tähendab õigustloov akt õiguse üldakti.*71 Selle seisukoha üle võib põhjendatult vaielda
retseptsiooni vahel, ent rahvusvaheline õigus võib selle mooduse ka ette kirjutada. Iserealiseerivus et rahvusvahelise õiguse norm oleks siseriiklikus õiguses otsekohaldatav, peab ta olema iserealiseeruv, st: reguleerimisesemelt ja kehtivusalalt sobiv ja sõnastatud piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad. Aluspõhimõtted on tavaliselt riikide konstitutsioonides, ent olulised on ka siseriiklikud seadused, kohtu- ja halduspraktika. Kõige olulisemaks peetakse rahvusvaheliste lepingute (punkt 1.1) ja rahvusvahelise tavaõiguse seisundit siseriiklikus õiguses(punkt 1.2). 1.1. Rahvusvahelised lepingud
(vrd Laffranque lk 290; vrd Olle II lk 34). Areng on toimunud E(M)Ü asutamislepingu vahetu kohaldatavuse üha laienevas käsitluses Euroopa Kohtu poolt. Nüüdseks on jõutud juba teisese õiguse vahetu kohaldatavuse tunnustamiseni (määrused; teatud juhtudel aga isegi direktiivid vt Laffranque lk 290 291, samuti lk 269 282, 336 343 ja lk 387 400). Vahetu kohaldatavuse tähtsus EL liikmesriigi üksikisikule seisneb õiguses nõuda EL õiguse vahetust kohaldatavusest tulenevate õiguste tagamist siseriikliku halduse ja kohtu poolt. Samas ei ole liikmesriigi seadusandlikud kohustused vahetult kohaldatavad, st üksikisik ei saa liikmesriigi kohtus nõuda teatud seaduse vastuvõtmist (op cit lk 291). EL õiguse ülimuslikkus tähendab Euroopa Kohtu poolt kujundatud põhimõtet, mille kohaselt EL õiguse ja siseriikliku õiguse kollisiooni korral on EL õigusnormid ülimuslikud. See ei muuda aga siseriiklikku õigusnormi automaatselt kehtetuks (vt
annaabi.ee 
