ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4. detektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejale. Agatha Christie sulest on ilmunud ligikaudu 100 romaani ja jutukogu, lisaks 17 näidendit ja autobiograafia. Teda nimetatakse oma ala Grand Old Lady´ks ja ta teoste kogutiraaz on maailmas kolmandal kohal piibli ja Shakespeare`i teoste järel. Valik A. Christie tuntumaid kriminaalromaane: 1. "Salapärane juhtum Styles'is" (esimene lugu Poirot`st) 2. "Paddington 16.50" 3. "Tuhkur hobune" 4. "Kellad" 5. "Roger Ackroydi mõrvamine" 6. "Miks nad ei kutsunud Evansit?" 7. "Laip raamatukogutoas" 8. "ABC mõrvad" 9. "Magav mõrv" 10. "Haripunkti poole" 11. "Kerge on tappa" 12. "Kümme väikest neegrit" 13. "Kõver maja" 14. "Kass tuvide seas" 15. "Sinise rongi mõistatus"
Eestikeelsetest ajalehtedest oli kogu nõukogude aja kõige olulisem Rahva Hääl ja vene- 557 keelsetest Sovetskaja Estonija. Esimese tiraaz oli 1977. aastal 155 200, teisel 44 900. Eelmainitutest pisut vabameelsemad olid kaks linnalchte: Tallin nas Õhtuleht tiraaziga 1977. aastal 90 000 ja Tartus Edasi, mille tiraaz oli toona 80 000. Kõik ajalehed olid väikese mahuga, tavaliselt nclja-lehcküljelised. Ajalehtede kogutiraaz oli nõukogude võimu algusaastatel 400 000 eksemplari ringis ja 1975. aastal 990000. Sellest suuremaks see enam ci tõusnud. Raadio- ja televisiooniala juhtis Eesti NSV Ministrite Nõukogu raadio- ja televisiooni- komitee. Stalini aja range tsensuur, mis muuhulgas nõudis intervjuude küsimuste ja vastuste eelnevat valmiskirjutamist, pehmenes sula ajal ja lubas käivitada uut tüüpi saateid. Vaatamata kontrollile oli raadio oma
pdf failina. Tehakse korrektuur ja seejärel printfail ehk trükifail. Trükikojale saadetakse tellimus. Turundus, reklaam ja turustamine? 2. Raamatutootmise taset väljendavad näitajad. Trükistatistika. · Nimetuste (title) arv Nimetus teavik, mis moodustab eristatava pealkirjaga terviku, mis on välja antud ühe või mitme füüsilise üksusena · Tiraaz (print run) e. trükiarv ühe ja sama trükilaoga trükitud eksemplaride arv Kogutiraaz tiraazide summa, nt. Kirjastuse või trükikoja toodang, autori teoste kõik trükid vm. · Keskmine tiraaz · Käive (turnover) Lisaks üldisele nimetuste arvule, analüüsitakse raamatutoodangut täpsemalt ka järgmistest aspektidest: · Esitrükid kordustrükid · Temaatiline jaotus (nt. UDK) · Tüpoloogia alusel · Keelte järgi? · Algupärandid ja tõlked Trükistatistikat teevad:
Nõukogude süsteemi kokkuvarisemine ning Eesti riigi taasiseseisvumine avas turu rohketele uutele väljaannetele. Ajalehe asutamiseks polnud enam vaja litsentsi ning turul olid paljud nisid täitmata (nt väljaanded vanuritele, kõmulehed, ristsõnad, astroloogiat jm käsitlevad väljaanded). Kokku asutati 1987-1991 ligikaudu 400 uut väljaannet. Suurem osa neist ei pidanud vastu üle kahe-kolme aasta. Aastail 1987- 1990 tõusis perioodikaväljaannete koguarv 3,7 korda ning väljaannete kogutiraaz kahekordistus, ulatudes 2,55 miljonini. Paari järgneva aasta jooksul aga vähenes väljaannete hulk majandusraskuste tõttu märgatavalt. 1990. aastate alguses erastati enamik ajakirjandusväljaandeid, esialgu läksid kõik mõjukamad riiklikud lehed oma tegijate omandusse. Rahva Hääle erastamise käigus tekkis 1994 selle kõrvale Eesti Sõnumid, 1995 ühinesid 1993 asutatud Hommikuleht, Rahva Hääl ja Päevaleht, moodustades Eesti Päevalehe. Sel perioodil asutatud
annaabi.ee 
