Näiteks võib mõnekümne aasta pärast juhtuda, et mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud kivisöe või põlevkivi tarbimine. Loodusvarade mõistliku kasutamise huvides on nende täpne hindamine möödapääsmatu. Loodusvarade koguseid ja nende piisavust erinevate tarbimistasemete juures on hinnatud juba pikka aega. Kasutada olevate loodusvarade suurus ja tagavara sõltub tema kogutagavarast maakeral, kasutamise intensiivsusest, hinnatasemest, tarvitamisele võtmise kulutustest ja tehnika arengust. Loodusvara jätkumist või mittejätkumist teatud piirkondades mõjutab ka ala üldine arengutase.
ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni 12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus · Esimene rinne suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne · Teine rinne 25...75% I rinde kõrgusest, minimaalselt 4 meetrit ·järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud ·alusmetsa rinne -Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas.
intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud 14 kivisöe või põlevkivi tarbimine. Loodusvarade mõistliku kasutamise huvides on nende täpne hindamine möödapääsmatu. Loodusvarade koguseid ja nende piisavust erinevate tarbimistasemete juures on hinnatud juba pikka aega. Kasutada olevate loodusvarade suurus ja tagavara sõltub tema kogutagavarast maakeral, kasutamise intensiivsusest, hinnatasemest, tarvitamisele võtmise kulutustest ja tehnika arengust. Loodusvara jätkumist või mittejätkumist teatud piirkondades mõjutab ka ala üldine arengutase. (E-õpe. Loodusvarad. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusvarad.html (2012, 4 veebruar).) 2.6. Veekriis Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks,
bronhiidi, gripi, angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu. Männikasve vannivette lisades saame leevendust nahahaiguste, reuma, närvihaiguste ja unetuse korral. Harilik mänd on meie levinuim metsapuu kattes ligi 33% (2005) kogu Eesti metsamaast. Kui riigimetsades moodustab mänd metsamaa pindalast ja tagavarast lõviosa (vastavalt 46,5% ja 47,2%), siis erametsades moodustab männikute pindala ja tagavara vaid 27,8% ja 28,9%, vastavalt kogu erametsamaa pindalast ja kogutagavarast. Kuigi Eesti metsamaa pindala on viimase 50 aasta jooksul oluliselt suurenenud, on männikute osakaal metsamaa üldisest pindalast samal ajal aasta-aastalt vähenenud. Meie männirikkamad piirkonnad on läänesaared, mandri loode- ja põhjaosa ning Kagu-Eesti. Saaremaal ja Hiiumaal moodustavad männi enamusega puistud peaaegu kolm neljandikku riigimetsade pindalast, mandril on kõige enam männikuid Harjumaal (63% riigi- ja 29% erametsade puistute pindalast).
annaabi.ee 
