KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis
18. Anna ülevaade Hemingway loomingust! ,,Ja päike tõuseb" on romaan kirjanikust, kes lööb Pariisis aega surnuks. ,,Surm pärastlõunal" on romaan, kus inimene saab kokkupuutes loodusega uut elujõudu ja kinnitust oma väärtustele. ,,Hüvasti relvad" ning ,,Vanamees ja meri" kus kangelane on jälle vastamisi loodusega. Vana kaluri mere veedetud ööpäev samastub inimese eluga. 19. Miks on 20. sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Kuna tekkis nii palju erinevaid suundasid/stiile, mille tõttu ei olnud voimalik enam selget piiri tõmmata. 20. Kuidas muutis teaduse areng 20. sajandi maailmapilti? Freudi alateadvusteooria lammutas arusaama inimesest, kui mõistuslikust ja oma tegusid reguleerida suutvast olendist. Darwini evolutsiooniteooria kõigutas usku jumala olemasolusse.
Nii on vastandatud elu ja rahu surma ning sõjaga, minevik olevikuga, kodupaik rindejoonega, tulevikuunistused lootusetusega jne. Ka üksikute tegelaste kujutamisel leiame kontraste: head ja halvad, võitjad ja kaotajad, noored ja vanemad inimesed. Kuni teose lõpuni kirjeldab Bäumer isiklikke elamusi, tähelepanekuid ja tundmusi. Selline kujutamisviis on muidugi subjektiivne, aga just niisuguse jutustamistehnikaga on Remarque suutnus luua kogupildi, mis avaldab sügavat muljet ning väärib sõjaeepose nime. Romaani üksikute episoodide meeleolu vaheldub kiiresti. Selle saavutamiseks kasutab Remarque erimevaid stilistilisi vahendeid. Nii võib romaanist leida humoristlikke ja piltlikke väljendeid, irooniat, personifikatsiooni, võrdlusi ja metafoore. Sümbolitega on autor pigem kokkuhoidlik. Romaani tegelastele on omane asitada oma seisukohti kord nii, kord naa, kord jaatavast, siis jälle eitavast küljest.
Tal pole novelli tihedust, ega romaani laia haardeulatust. Jutustuse tegelaste arv on suurem kui novellis, tegevus pole nii ühtne kui novellis, vatluskese võib liikuda mitmete paralleelselt arenevate tegevusliinide vahel. MINIATUUR e LAAST - viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, mõne lehekülje pikkune, tegevust on vähe või puudub hoopis. Ükkõik kui piiratud poleks miniatuuri kujutlusväli, ta loob oma ainest tervikliku kogupildi. Domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus. Ilukirjanduslik ESSEE - arutlev lühipala. Ei taotle objektiivsust ega teaduslikkust, esitab kirjutaja subjektiivseid seisukohti. Kirjutatud isikupärases stiilis. Ei pea liikuma loogiliselt faktilt faktile. Eesmärk on paeluda lugeja huvi ja vabastada ta mõttestampidest. Hea essee on vaimukas ja tabav. ! Essee kirjutamine nõuab: ! ! 1) läbimõeldud probleemiasetust ! ! 2) hoidumist moraliseerimisest ! ! 3) autori isikupära !
pidevalt täiustades. Uusi konstruktsioonilisi võtteid ei ole. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 1 Barokkstiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss. Erinevalt viimase lineaarsusest ja tasakaalustatusest, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokku- põimuvatena ja liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Maalilis-dünaamilist barokk-arhitektuuri iseloomustab suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus, iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid, ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor . Prantsusmaal arenenud vanaklassitsismis kujunes välja paleearhitektuur. kus pöörati erilist tähelepanu atraktiivsele siseruumile. Lossi juurde kuulus tingimata regulaarne e prantsuse park,
saj.lõpp ), hilisbarokk ( 18.saj. I pool ). Eestis valitses barokk u. 1630-1775. aa. Hilisbarokist kasvas aastail 1720.-1775. aa. eeskätt sisekujunduse stiilina välja rokokoo, mis kõige jõlisemalt väljendus Prantsusmaal ja Saksamaal. Barokistiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss, vastandina viimase lineaarsusele ja tasakaalustatusele, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokkupõimuvatena, liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Baroki jõulisemat suunda võikski nimetada dünaamilis-maaliliseks ( või ka maalilis-dünaamiliseks ) stiiliks. Barokkarhitektuur ei anna uusi ehitustüüpe, sakraalehituses domineerib kuppelkirik, milles pööratakse erilist rõhku ka atraktiivsele siseruumile, profaanarhitektuuris saab valdavaks lossiarhitektuur. Mõlemaid ehitistüüpe iseloomustab suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus. Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid
skulptuurid on ülalt alla kaetud toreda kuldse ja sinise värviga, mis juba tol ajal oli veidi tuhmunud ja mis issanda aastal 1549, mil du Breul seda traditsiooni tõttu veel imetles, peaaegu tervena oli kadunud tolmu ja ämblikuvõrgu alla. Kui nüüd kujutleda seda päratu suurt pikergust saali jaanuaripäeva hämaras valguses, tulvil kirjut ning lär-mitsevat rahvast, kes piki seinu triivis ja seitsme samba ümber keerles, siis võib ehk juba saada mingi ebamäärase kogupildi, mille huvitavaid detaile me veel täpsemalt katsume edasi anda. Üks on kindel: kui Ravaillac * poleks Henri IV-t tapnud, siis poleks ka Justiitspalee kantseleis olnud akte Ravaillaci protsessist ega oleks ka tema kaassüüdlastel mingit põhjust olnud mainitud akte kaduda lasta. Järelikult poleks olnud ka tulesüütajaid, kes paremate abinõude puudusel pidid kantselei põlema panema, et põletada akte, ja läitma Justiitspalee, et
annaabi.ee 
