Louvre'i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT. Kasutab antiikkunsti traditsioone ning idafassaad(nn Louvre'i kolonnaad) saab klassistsistlikuma lahenduse. Fassaad 3-korruseline. Ülemisel 2-l korrusel võimsad sambad. Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN- MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide
Jaapanist (7%), Hollandist (7,3%) ja mujalt. 5.5 Transport Transport on Suurbritannias väga mitmekülgne. Sisevedudes on olulised kindlasti autotransport ja raudteetransport, välisvedudeks on parem kasutada meretransporti või õhutransporti. Autoteesid on kõige rohkem riigi lõuna- ja keskosas, vähem on autoteesid Suurbritannia põhjaosas. Autoteede kogupikkus on 388 008 km, kaasa arvatud 3358 km kiirteesid. Autoteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 13. kohal. Raudteetransport on samuti hästi arenenud, raudteevõrgu tihedus on rohkem kui 100 km 1000 km2 kohta. Raudteede kogupikkus on 165 867 km, sellest 5243 km on elektriraudtee ja 460 km Põhja-Iirimaa raudtee. Raudteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 19. kohal. Kuna Suurbritannia on saareriik on väga hästi arenenud meretransport. Veeteesid on 3200 km ulatuses. Suuremad sadamad on Dover, Harwich ja Southampton jt. Kaubalaevastiku suurus
Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. *Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad
oskused), asesõnade kasutamisel, ajalist seost ning vormilist sidusust väljendavate vahendite kasutamisel (Soodla jt, 2010; Botting, 2002). SKAP laste erinevus võrreldes eakohase arenguga lastega seisneb ka selles, et SKAP lapsed ei esita oma jutustustes tihti tegelaste eesmärke, motiive ega tee tekstist järeldusi (Stadler, Ward, 2005). Erinevad uurimused toovad esile, et alakõnega laste jutustused on eakohase kõnearenguga laste jutustustest lühemad nii kogupikkuselt (Botting, 2002) kui ka lausungite keskmise pikkuse osas (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Nende jutustused sisaldavad vähem liitlauseid, rohkem morfoloogilisi, grammatilisi ja süntaktilisi vigu (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Vormiline sidusus on võrreldes eakohase kõnearenguga laste narratiividega väiksem ja viitesuhete võrgustiku kasutamise adekvaatsuse adekvaatsus madalamal tasemel (Teiter, 2010; Mäesaar, 2010).
annaabi.ee 
