Tegemist on hoonega, mille sisemõõtmed on 7x7m. Seina kogupaksus w = 0,45m. Põranda konstruktsioon on esitatud tabelis. Tegemist on liivase pinnasega. Leia põranda soojusjuhtivus. *Samm nr 1- leian B` (valem nr 2) B´= 49 / 0,5 * 36 = 2,72 P = 9 + 9+9+9= 36m B'=A/0,5P B'=põranda tunnusmõõde 20 A=põranda pindala P=põranda välisperimeeter Leian võrdväärse kogupaksuse dt (valem nr 3). on pinnase soojus-erijuhtivus, mille leian tabelist nr 1 dt= 0,35+2,0*(0,17+0,0050,17+0,252,0+0,20,04+0,04)= 11,08 m *0,17 tuleb alumisest tabelist 21 dt= w+ ( Rsi+ Rt + Rse) =2,0 (leidsin tabelist) Rsi=0,17 (Tabelist) Rse=0,04 (Tabelist) 0,015 0,025 0,2 0,15 0,17+ + + + +0,04=10,3 m dt= 0,8 1,8 0,2 0,04
Leia põranda soojusjuhtivus U= W/(m2*K). Lahendus: 1. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m: B'= , A= 10-(0,518*2) x 30-(0,518*2) = 259,56 m2 P= 2*(10+30) =80 m , B'= = 6,49 m , !" Standard EVS EN ISO 13370:2008 lk 11 2.Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus w = 250 +200 + 13 + 30+25 = 0,518 m 3. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, : Liiv/killustik = 2 W/(m x K) Standard EVS EN ISO 13370:2008 lk 9 4.Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5
A= axb (12) A = 6 x 8 = 48 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m : P=2(a+b) (13) P= 2 x ( 6 + 8 ) = 28 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] : B'= (14) Arvutuskäik: B'= = 3,43 m 4. Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus (Liimpuit, puitroovits ja soojustus, OSB plaat, õhkvahe, tsementkiudplaat, krohv) w = 0,15+0,30+0,02+0,035+0,02+0,08=0,605m 5. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, [2:9] : Savimöll = 1,5 W/(m x K) 6. Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 valemiga 1. [1: 21] (1)
A= axb (8) A = 8 x 9 = 72 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m : P=2(a+b) (9) P= 2 x ( 8 + 9 ) = 34 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] : B'= (10) Arvutuskäik: B'= = 4,24 m 4. Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus (krohv, betoon, vahtpolüstüreen ja krohv) w = 0,05 +0,2 + 0,15 + 0,015 = 0,37 m 5. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, [2:9] : Savimöll = 1,5 W/(m x K) 6. Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 valemiga 1. [1: 21] (1) Arvtuskäik: R1 = = 0,03 m2K/W
A = 4,8 x 3,7 = 17,76 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m : P=2(a+b) (9) P= 2 x ( 4,8 + 3,7 ) = 17 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] : B'= (10) Arvutuskäik: B'= = 2,09 m 4. Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus (krohv, betoon, vahtpolüstüreen ja krohv) w = 0,32 m 5. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, [2:9] : kalju = 3,5 W/(m x K) 6. Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 valemiga 1. [1: 21] (1) Arvtuskäik: R1 = = 0,275 m2K/W R2 = = 2,56 m2K/W R3 = = 0,83 m2K/W
Aluskord – meil moodustavad aluskorra peamiselt moondekivimid, väiksemal määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem..
Tulipunktis on seejuures osoonikihi seisund. M.Kannineni ja P. Anttila(1993) andmeil asuvad osoonikihti mõõtvad seadmed ka tehiskaaslastel NOAA10 ja NOAA11. Nad edastavad põhiliselt infot Euroopa ja Arktika kohal asuva osoonikihi olukorra kohta, lennates nendest piirkonadadest üle 8 korda päevas. Moodne tehnoloogia võimaldab neil mõõta o soonikihti ka polaaröö ajal. Näiteks kasutab Soome Meteoroloogia instituut antud tehiskaaslaselt saadavat infot osoonikihi kogupaksuse arvutamiseks. Ka paljud teised riigid on mures osoonikihi tuleviku pärast. 1993 aastal saatis Jaapan osoonikihi uurimiseks maailmaruumi 2 uurimisraketi. Siiski ei kulge taolised uuringud alati tagasilöökideta. Näiteks keeldus 1994 aastal kosmosel aeva Atlantis pardal asunud osoonikihi paksust mõõtev seade töötamast.Kõik ülejäänud atmosfääri ja päikeseenergia monitorid Atlantise pardal ning astronoomide poolt orbiidile saadetud satelliidi d töötasid hästi
kinnituselementide kaalu). (2) Kui enne projekteerimist on tehtud üksikasjalik uuring silla ekspluateerimiseks vajalike seadmete kaalu määramiseks, tuleb seda kaalu arvestada hälbega ± 20% uuringul saadud suurimast väärtusest. Sellise uuringu puudumisel tuleb kõnealune suurim väärtus hinnata arvestades silla asukohta ja võimalikke tuleviku vajadusi. (3) Kui konkreetsel juhul pole teisiti määratud, võetakse hüdroisolatsiooni ja kattekihtide kogupaksuse hälbeks nimipaksusest ± 20% . Seda juhul, kui nimipaksusse on arvestatud ka hilisema täiendava katte paksus. Kui seda pole tehtud, võetakse nimipaksuse hälbeks +40% ja -20%. (4) Muude silla detailide kaalu hälvete määramisel tuleb arvestada ekspluateerimise käigus tehtavaid võimalikke täiendusi ja ümberehitusi. 1.4.2 Raudteesildade omakaal (1) Kui vastav pädev ametkond pole määranud teisiti võib ballastikihi paksuseks võtta · nimipaksus 0,5 m;
Seetõttu katavad meie ala geoloogilises heledavärviline aleuroliit ja savi läbilõikes aluskorra kivimeid settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Kotlini Kotlini Hall peenekihiline savi, alumises osas 35 m lade aleuroliidi vahekihikesed Aluskorra sügavuse, samuti seda katvate setendite kogupaksuse suurenemine Põhja-Eestist v2Kt Gdovi Kirjuvärviline aleuroliit ja savi, alumisel 60 m lõuna ja kagu suunas ning aluspõhjakivimite ida-lääne - suunalised avamusjooned annavad piiril eriteraline polümiktne liivakivi
lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 - 36-40%, H7 - 41-45%, H8 - 46-50%, H9 - 51-55%, H10 - üle 55%. Kaasnevate maavarade proovidest määratakse nende koostis, tuhasus ja looduslik niiskus. TURBA UURINGU METOODIKA Tarbevaru uuringuvõrk on sõltuvalt maardla geoloogilise ehituse keerukusest 100×100 m või 100×200 m. Turbalasundit sondeeritakse igas piketis, määrates lasundi kogupaksuse, vähelagunenud turba (H1- H3) kihi paksuse ning turba lamami iseloomu. Lubatud on lokatsiooniseadmete kasutamine. Paksused määratakse täpsusega 0,05 m. Hüdroloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi kuivendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selleks uuritakse põhilisi veevastuvõtjaid kohani, kus on kindlustatud turbamaardla isevooluliseks kuivendamiseks piisav kalle (0,0002-0,0003)
annaabi.ee 
