Antud määratluse järgi pole inimene ainus, kel kultuur on. Ka laululinnud õpivad teineteiselt linnulaulu kohaliku ,,murraku" paigas, kus nad üles kasvavad. Inimahvidel on õpitud käitumisviise kümneid (Aafrika eri paikade simpansid erinevad teineteisest lausa kultuuriti). Inimesed on ainsad, kel on keerukas märkide süsteem, mis on peamine kultuuritraditsiooni edasikandja- keel (kuid ka targemad ahvid suudavad ära õppida erinevaid märke ja kogunu sadu viipekeele märki, mida nad ka kasutada oskavad). Keele ja märkide abil kujundab inimene ümber oma mälu,mõtlemis kui ka psüühilised funktsioonid. On teada juhtumeid, kus inimlapsed on üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata ning see on jätnud tugeva jälje nende vaimsele arengule (Aveyroni metsik poiss). 1.6 Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia Rahvapsühholoogia algab keelest, mida me kõneleme. Iga keel kaardistab vaimumaailma
samas palliga pihtasaamist. Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele lähenetakse kolme pika ja kolme väikese sammuga, pakutakse talle välja "lind", "leht" või "puu" ning püütakse seejärel teda palliga tabada enne sõõri tagasijõudmist. Kui palli-omanik ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese "muna" ning peab üles viskama ja välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunu saab teistelt hüüdnime, mis valitakse kambas ja salaja. Kui pärast nimepanekut visatakse pall esimest korda taevasse, hüütakse uus nimi välja. Nime saanu ei pruugi ehmatusest aru saadagi, et just teda selle Punapea või Kondikubu hüüdmisega silmas peetakse. "Noh!!" Mängijad on ringis, esimene mängija ütleb "noh". Temast järgmine mängija ütleb "noh" ja nii edasi. See, kes hakkab naerma või ütleb midagi valesti või valel ajal, saab endale uue sõna, näiteks "lennuk"
omadustest, sest need on mõlemal juhul ühesugused, vaid nende seostamisest reeglite järgi, 4 mis määravad kindlaks kujutluste seose objektimõistega, sellest, kuivõrd need võivad kogemuses koos esineda või mitte. Ning seega pole asi üldsegi mitte nähtumustes, kui tunnetus peab näivust tõeks, s.t. kui kaemust, millega objekt meile antakse, hakatakse pidama objekti või kogunu selle eksisteerimise mõisteks, mida on õigus mõelda üksnes arul. (lk 51) Näiteks meeled esitavad meile rongi rataste pöörlemist kord ühes suunas ja siis teises suunas. Kumb see siis tõene on? Niikaua, kui võetakse seda kui nähtust, siis ei ole see vale ega tõde, kuidas rattad ringi käivad ja ei langetata otsust rataste pöörlemise objektiivse loomu kohta. Kui aga hakatakse seda subjektiivset kujutlusviisi objektiivseks pidama, siis võib kujuneda
vältides samas palliga pihtasaamist. Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele lähenetakse kolme pika ja kolme väikese sammuga, pakutakse talle välja "lind", "leht" või "puu" ning püütakse seejärel teda palliga tabada enne sõõri tagasijõudmist. Kui palli-omanik ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese "muna" ning peab üles viskama ja välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunu saab teistelt hüüdnime, mis valitakse kambas ja salaja. Kui pärast nimepanekut visatakse pall esimest korda taevasse, hüütakse uus nimi välja. Nime saanu ei pruugi ehmatusest aru saadagi, et just teda selle Punapea või Kondikubu hüüdmisega silmas peetakse. Mänguseletus võetud Interneti leheküljelt www.hot.ee mängunurgast. EESMÄRK: Eesmärk on lapsi värskes õhus liikuma panna. 31
annaabi.ee 
