Mõisted: Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.Asutav kogu-koostas prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning paneme aluse uuele riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai
ministrid. Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Põhiseadus kaotas sisetollid ja tsunftid. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks. Nende hulgas olid esialgu kõige mõjukamateks zirondiinid (Girondi maakonna järgi). Nad kaitsesid maakondade huve, olles tugeva keskvõimu vastu. Samas toetasid nad Pariisi kodanlust, kes ei soovinud revolutsiooni süvenemist, vaid pooldasid maa rahustamist. Zirondiinid kuulusid revolutsiooni algaastatel veel Jakobiinide Klubisse. Peagi lahkusid nad sisemiste vastuolude tõttu ja asusid tegutsema eraldi. Jakobiinide
toidupoolist leitakse ka rüüstamise ajal. Probleemid tekkisid siis, kui vägi oli liiga suur, kuna toitu ei pruukinud jätkuda. Väiksem retk kestab üldjuhul päev või paar. Suuremad retked võisid kesta kauem, kuid siiski mitte üle kahe nädala. Hendrik on kasutusele võtnud rüüsteretkede ning sõjaretkede puhul üldse sellise sõna nagu ’maia’. Selle sõna kasutamist analüüsides on järeldatud, et Hendrik kasutab seda sõna teatud kogunemiskoha või ööbimiskoha tähenduses. Retkel osalejate ajutine baas. Tõenäoliselt ei ole tegemist mingi puust üles ehitatud majana, vaid pigem on tegemist mingisuguse kohaga, mis oli varem kokku lepitud ning kuhu koguneti. Võimalik, et olid välja pandud ka teatud valvemehed. Piiramisretked Piiramisretked on need retked, mida võetakse ette eesmärgiga mingi kindel linnus enda võimu alla saada. Nad on oma olemuselt täiesti erinevad, kuna
punnidega, et vältida õli või kütuste sattumist merre. 12 Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 1. Õppehäire- Nädalas korra toimub laevas üldine õppehäire, millel osalaevad kõik laevapere liikmed olenemata ametikohast. Õppehäire puhul tuleb kõigil koguneda enda kogunemiskohta, mis on ära toodud vastavalt isiku häirenumbriga. Mina pean minema kogunemiskohta Golf, mis asub seitsmenda teki ahtris. Kogunemiskoha Golfi juht on restorani direktor, kes annab Golfi liikmetele ülesandeid vastavalt vajadusele. Õppehäire puhul üldjuhul toimub tulekahju ja signaal kogunemiskohta minekuks on seitse lühikest ja üks pikk signaal. Õppehäire lõpus valmistutakse ette evakuatsiooniks, minnakse välistekile Alfa ja Delta kogunemiskohta ja pannakse selga päästevestid. Kui õppehäire on lõppenuks kuulutatud minnakse showbaari, kus kapten selgitab mis
●● järjestik ees ja tagajulgestusega. JÜ kutsub enda juurde lahingupaarid, kelle määrab katjateks – nendeks võivad olla KP või TT paarid. ●● Määrab ära koha, kust nad peavad katma ja kuhu suunas, kust mees- kond üle liigub ja kuidas nad järgi liiguvad. ●● Saadab välja katjad. 135 ●● Määrab ära suitsukatte kasutuse ja mehe kes selle välja paneb. ●● Määrab ära liikumisformatsiooni, järjekorra, suuna, kogunemiskoha tei- sel pool ületatavat ala. ●● Annab märku liikumaasumisest. ●● Kohale jõudes julgestavad ala. ●● Alustavad katma jäänud lahingupaaride katmist. ●● Lahingupaarid kes olid katmas, liiguvad üle ala. ●● Jagu liigub edasi oma liikumissuunas. Lahinguline liikumine (punane) (joonis 8.3) joonis 8.3 ●● Kasutatakse liikumisel tule all, liikumisel rünnakul ja pärast tule alla sat- tumist. On kõige agressiivsem liikumismoodus
annaabi.ee 
