osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Neisse kogunebki maksrakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks. Sapiteedega on ühenduses ette paremale suunatud pirnikujuline sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on silelihaskude, kuidas sapijuha suubumiskohal duodeenumisse moodustab see sulgurlihase. Maksa talitlus Maks on elulise tähtsusega organ, kus toimub suur osa nii valkude, rasvade kui ka süsivesikute ainevahetusest
muundub jälle poolis voolu magnetvälja energiaks. 5. Vool laeb jälle inertsist kondensaatorit, poolis voolu magnetväli muutub tagasi kondensaatori elektriväljaenergiaks. 6. Laetud osakestel võnkeringis on inerts- algul raske liikuma panna pärast raske seisma saada. Jätkab liikumist kui pole jõudu, mis talle mõjuks. Kuigi kondensaatori elektriväli on kadunud, jätkavad kord liikuma pandud laetud osakesed oma liikumist poolis ja juhtmetes mõne aja samas suunas ja nii kogunebki kondensaatori plaatidele uuesti laeng, kusjuures voolutugevus kahaneb seejuures 0-ni hetkeks, mil suurenenud elektriväli ei lase enam rohkem laengukandjaid plaatidele. 7. Mis liiki elektromagnetvõnkumisi esineb võnkeringis? Kõigepealt võnguvad juhtmetes vabad laengukandjad, mida saab nimetada vahelduvvooluks, kui nende liikumist tüürib vahelduv kondensaatori elektriväli. Et kondensaatori elektrivälja energia muundub pooli
poolt. Jah, ma saan aru, et nii Eestit, kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks veel vähe, peame seda kõike nägema ka teleseriaalidest, kus enamasti käsitletakse jõhkraid mõrvajuhtumeid ning otsitakse teadmata kadunud isikuid. See tekitab pisut masendust, kui igal õhtul peab krimisarju vahtima. Kogu see negatiivsus kogunebki inimestesse ja nendest halbadest asjadeks mõeldakse ikka uuesti ja uuesti. Mina jälgiksin küll parema meelega hoopis mingeid kvaliteetkomöödiasarju, mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju. Niimoodi on palju parem õhtul uinuda, kui sind valdab positiivne meeleolu. Kahjuks aga leidub meie telekanalitel selliseid humoorikaid saateid suhteliselt vähe. Tuleb tõdeda, et meedial on suur osakaal inimeste elus, sest keegi ei saa enam hakkama ilma teabe omamiseta
(maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks peab inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima kindlustuslepingu ja tasuma sissemaksed. Õnneks ei juhtu iga autoga avariid, mistõttu kogunebki kindlustusseltsil sissemaksetest piisav summa, millega kahjusid korvata. Sotsiaalkindlustus on selle kaasosaluse põhimõtte üle võtnud, mis tähendab, et hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu
annaabi.ee 
