Küsitluse lõppkokkuvõttest selguski, et õpilaste seas, kes viidavad arvutis rohkem aega, esineb ka rohkem tervise vaevusi (Lai & Uri, 2008, lk 87-91). 2 ARVUTITE MÕJU KESKKONNALE Elektri ja elektroonikajäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete valdkonda, kuna nad sisaldavad aineid või materjale, mis loodusesse sattudes, põletades või tavajäätmete hulka pannes võivad sattuda toiduahelasse ning tekitada seal mürgitust. Elektri- ja elektroonikaromu jaoks on kogumisring, kus võetakse kindlal ajal ja kohas vastu ohtlikke jäätmeid ning elektroonikaseadmeid. Kõik ohtlikud elektroonikaseadmed on märgitud „läbikriipsutatud konteineri“ märgiga ning tavaliselt on märgi all ka kirjas ohtliku elemendi nimi (Keppart, V., 2011). 2.1 Jäätmete transportimine arenenud maadest arengumaadesse Teine suur probleem jäätmete käitluses on see, et juba aastaid on arenenud riigid lasknud transportida arvuteid ja ka muid ohtlikke jäätmeid arengumaadesse
äriruum või suvila. (2) Jäätmete sorteerimispunktid on: Vanapaber ja kartong vanapaberi konteiner asub Tsirguliina Keskkooli juures. Pandimärgiga pakendid pandimärgiga pakendeid saab ära anda Tagula, Tsirguliina, Laatre ja Sooru kauplustes. Nendega tegeleb ETO ja Pakendiringlus. Biolagunevad jäätmed võimaluse korral tuleb biolagunevaid jäätmeid kompostida kohapeal koduaias. Või viia Valga Jäätmejaama. Ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete kogumisring toimub kord aastas (mai-juuni). Probleemtooted elektri- ja elektroonikaseadmed saab ära anda samuti ohtlike jäätmete veoringil ning Valga jäätmejaama. Metallijäätmed tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Metalljäätmete kogumisega tegelevad Valgamaal AS Kuusakoski ja Tolmetex OÜ. (1) Põllumajandus Põllumajanduslikku maad on vallas 7099,9 ha ja sellest enamus on põllumajanduslikus kasutuses.
biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile. Tartu linnas ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biolagunevate jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus 7 väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud
Reoveepuhastus Ühisveevärk ja kanalisatsioon on ainult Haanjas ja Ruusmäel. Vallavalitsuse hooldada on 2 puurkaevu, ca 4 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke, 2 biopuhastit ( kaks Bioclere tüüpi jabiotiikid). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEHNILINE- INFRASTRUKTUUR.pdf 1.3.5 Jäätmekäsitlus Haanja vallas on üks ohtlike jäätmete kogumispunkt- Haanja külas H-Centrali õuel. Kord aastas korraldadatkse ohtlike jäätmete kogumisring. Haanjas ja Ruusmäel on konteinerid paberi ja klaasi kogumiseks. Uue Saaluses, Plaanil ja Luutsnikus Domineerivaks pakendijäätmeks on klaas. Orgaaniliste jäätmete ladustamist ei toimu. Haanja vallal puudub korraldatud jäätmevedu ning jäätmevaldajate register (seadusandlus ei nõua seda elanike vähesuse tõttu). Olmejäätmeid ühismajapidamistest ja mõningatest üksikmajapidamistest kogub AS Ragn - Sells
Mulla mikroorganismid liiguvad kompostiga rikastatud mulle struktuuri, parandades seeläbi mikrobioloogilist keskkonda. Samuti parandab kompost taimede kasvukiirust, haiguskindlust ja veesidumisvõimet. Kasutades komposti saame vähendada ka mineraalväetiste kasutamise vajadust. Potentsiaalne aia- ja haljastusjäätmete kogus, nende tekkimise ja varumise dünaamika Tartu linnas ei ole korraldatud jäätmeveoga biolagunevate jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. 2008 aastal läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt moodustab biojäätmete (köögi,- aia- ja
annaabi.ee 
