Kui võtta aluseks päris tänapäeva igapäevaelu, siis eks ole meil enamusel juba ühe prügikasti asemel kaks või enamgi prügikasti, et sortida ära erinevasse valdkonda kuuluv prügi. Ka kohtame mitmeid ja mitmeid taara automaate ja ka vanapaberi kogumispunkte tänava pildis. Oleme ka hakanud üle minema näiteks tavalistelt pirnidelt säästupirnidele ja elektrienergialt tuuleenergiale. See viitab sellele, et oleme juba palju rohkem teadlikud maa üldisest atmosfäärist ja selle süsteemi kulgemisest ja protsessidest mis siin aset leiavad. Me järkjärgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele
Eestisse on rajatud ka jäätmetepõletustehaseid, millest tulenev soojusenergia on leidnud laialdast kautust. Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi- ja aiajäätmed. Ülejäänud biolagunevad jäätmed põletatakse. Kõik Eesti prügilad vastavad õigusaktide nõuetele ning samuti prügilagaasi tootmine. Rajatud on ka
tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades. Lisaks avalikele punktidele on linnas korteriühistute pakendikogumiskonteinerid, mille arvu kohta täpne ülevaade puudub. 12 4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID Pakendite avalikke kogumispunkte on Tartu linnas kokku 31.07.2009 seisuga 44. Klaastaarat on võimalik viia ka taara kokkuostupunktidesse (43). Samuti on võimalik tellida pakendijäätmete üleandmiseks AS Ragn-Sells'ilt või OÜ Tootjavastutusorganisatsioonilt ,,rohelise koti" teenus. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud vanapaberi ja papi kogumine ja vedu majades, kus on üle 10 korteri ja ettevõtetes, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas. Korraldatud
Mida siis vanade rohtudega teha? Kõige ohutum ja keskkonnasäästlikum oleks aegunud ravimid viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Kogumispunktid asuvad bensiinijaamades. Kahjuks on neid üsna hõredalt, mis on tarbija seisukohalt ebamugav. Õnneks võeti 2005.aasta märtsis vastu uus ravimiseadus, mille järgi on kõikidel apteekidel kohustus tasuta vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid. Apteeke on oluliselt rohkem kui ohtlike jäätmete kogumispunkte. Sellegipoolest kurdavad apteekrid, et inimesed tagastavad vanu ravimeid harva(www.bioneer.ee). pilt 4 20 7. Mida peaks teadma patareidest ja akudest Patareisid ja akusid kasutatakse igapäevaelus väga laialdaselt: näiteks mobiiltelefonides, digitaalkaamerates, elektroonilistes mänguasjades, raadiotes jne
annaabi.ee 
